Minust

No kuidas lihtsalt iseloomustada ennast?
Üldiselt olen ma rahulik inimene kes vähemalt püüab võõrastele tasakaalukana näida. Mõtlen läbi kus ja miks ning sean eesmärgi millegi poole. Samas olen ma äkiline, sest kui mul ikka tuleb tahtmine täna merd näha, siis ei jäta ma ka jonni enne kui sinna mereäärde saan ja rahu annab see, et ma sain mis ma tahtsin mitte see, et meri nii ilus on, sest siis tahan ma vb juba koju tagasi saada. Mees teabki enamjaolt minu seda külge kes peaees kusagilt alla hüppab enne kaalumist kas tasub või mitte, aga siiski veendumata, et kas ikka ohutu on. Elamise moto on, et kui ei proovi, siis ei tea, aga ei tasu liiale minna. Seega ma olen ikkagi suhteliselt nagu sõlmes lõngakera, sest minu elus ei ole päevad vennad.
Ah jah.. kriitik olen ma samuti. Maailm ei ole nii värviline nagu paistab ja iga värvi eristab kindel piirjoon. Kõik inimesed ei meeldi mulle ja kõik mu iseloomujooned ei ole need mida ma sooviksin endale.

Mida ma elult tahan?
Seiklusi. Selle vastuse mõte on aga lai, sest see mis teistele on rutiiniks kujunenud võib minule seiklus tunduda. Nt lapse kasvatamine, see on väljakutse ja selline milles ei taha kohe kindlasti põruda. Üldiselt püüan ma kõik asjad endale põnevaks mõelda, sest siis ei hakka ka igav ja ei teki tüdimust. Kui ma midagi teen, siis kindlasti pühendumusega. Mulle meeldib kõigesse oma hing panna. Kui ma teen lillepeenart, siis sinna panen ma oma armastuse ja hoole, kui võtan kodulooma, siis ma pühendun talle, kui saan lapse, siis elan temale ja oma perekonnale.
Vead mida ma teen on samuti seiklus.. vigadest õpitakse ja ühtegi viga ei saa kahetseda, sest siis poleks praegust hetke. Nagu nt pidasin ma lapse saamist oma vanuse juures ja oma majandusliku seisu juures veaks.. pean siiani, aga ei vahetaks oma lapst millegi ega kellegi vastu. Markus on nii minu õnn kui kurbus ja kurbus seepärast, et ma ei saanud talle pakkuda seda mida oleksin saanud anda siis kui oleksin valmis olnud. Paraku siis poleks mul just nimelt sellist Markust kes on minu kalleim haare ja vara.

Kuhu tahan jõuda?
No kindlasti 1 asi mille pean omandama on kõrgharidus, sest see on eesmärk. Kui see on saavutatud, siis töökoht mis on hingelähedane ja lõpuks tahan jõuda oma salajaste unistuste täitmiseni.



Seega, Tere!
Olen keeruline inimene kellest on enamjaolt 70% inimestest raske aru saada, aga ikkagi põnev jälgida, Minu maailm erineb väga teiste omast ja minu mõtted jooksevad nagu ämblikuvõrk- laiali.
Ma püüan olla kahe jalaga maapeal, aga samas mitte juuri alla kasvatada. Ma tahan, et mul oleks kunagi mida meenutada ja asju mida võiks kahetseda, aga mida ma kindlasti ikkagi ei kahetse.
Olen väikese Markuse ema ja Maanuse elukaaslane. Me hetkel putitame üles korterit kuhu plaanime kolida ja elame seni minu vanaemaga sama katuse all, sest ta elab üldiselt üksi suures majas. Ma olen suur loomaarmastaja ja kindlasti tuleb oma koduga ka meie ellu mõni neljajalgne sõbrake, sest ka poja on mul loomainimene.
Me unistame mehega koos maakodust, suurest terrassiga majast oma metsa ja põldudega. Seal jooksevad suured koerad ja kiisuke ringi, minu salajane unistus on hobused. Meil on väike tiik ja saun selle lähedal, lapsed kes hoovis mängivad. Ideaalis on meil 2 last, ilma kindla soovita, et mis soost, Markus oli poiss nii nagu ma soovisin, sest mõte, et järgmisel on vanem vend oli nii ilus ja samuti tükike minu unistusest.