Mida tähendab beebiga kodus olemine? Leboooo

Kuna mul mehega tuli see teema üles, siis mõtlesin ka teistega oma kogemust jagada. St.. paljude kogemust ja seda kuidas ikka ja jälle lollid sulle targutavad kui lebo on lapsega kodus olla (sõbrannad kellel pole lapsi, mehed kes osa ei võta kasvatusest või sugulased kellel see aeg lihtsalt nii kaugel seljataga). No.. vb on, rongaemadel lihtne.

Pildiotsingu sleepy mom tulemus
Ma ei tea, ma pole päris kanaema, sest iga nutu peale ei reageeri ja lähtun beebi vajadustest. Nunnutan ka kui selleks tuju ikka on. Aga üldiselt olen lapse jaoks olemas ja nii, et ta teab, et ma seda ka olen. Ma ei jäta enne 1 eluaastat last kellegi teise hoida rohkemaks kui kiiresti vaja, kas vanemaga arstil käia. Kuigi hoian hinge kinni koolituse ees mis tuleb, mil esimest korda jätan kauemaks kui pooleks tunniks ise eemal olles lapse oma ema hoolde. No ja Rongaema pole ka halb ema, sest see on lihtsalt ema, kes suudab ka endale mõelde, mitte ainult lastele. Meie kanaemad lülitume nagu oma vajaduste kohalt välja ja pühedume beebile, minu mõistes rongaema on ema kes seab ennast esmatähtsaks ja beebi vajadused saab hiljem täidetud. Muidugi on ka minu jaoks puhtad Käo emad kes hea meelega ise vaid tiibu sirutaks ja lapse kellegi teise kanda viskaks, vat need on jubedad emad. Kuid mis teil ronkadega on? Ronk on väga kaunis ja tark lind, õppige ometi natuke. Oeh... aga see pole see teema.
Tegelikult tahan ma kirjutada seda, mida kujutab ette üks beebi. Muidugi tuleb mees koju, toit on meie peres alati valmis, toad alati korras pole, aga on puhtad ja laps üldjuhul rõõmus ja roosa. No ja siis imestatakse, et miks Sina nii töss oled? Ausalt?!? Miks? Vb selle pärast, et .. alustame haiglast või eilsest õhtust? Ok.. esmalt õhtust.
No kui sina eile arvutimängu mängisid, siis kutsusin ma pidevalt korrale meie üliülemeelikut kolmeaastast, samas püüdes õhtust ja kurnatut beebit rahulikuna hoida, ise üritades samuti tasakaalukas olla. Ma käisin vajepeal köögis ja pesin ära õhtused nõud, siis tegin lapsele joogi, siis käisin suskasin teisele tissi suhu, panin pesu kuivama.. selle aja sees 4-5x käies kontrollimas, ega komene jälle ei otsusta transportida beebit kusagile diivanile või ei karga mänguhoos talle peale.. no või ei lähe hellitamisega liiale ja suru lutti sedasi suhu, et ka ninasõõrmed on suletud... või. Seega mul olid käed, jalad, silmad ja suu tööd täis. Siis avastasin piimapakku külmikusse pannes, et su sinna visatud hapukoorepakk jättis külmikule suure hapukooretriibu ja see oli kinni külmunud juba. Seega võtsin nuustiku ja nühkisin selle puhtaks.. siis tormasin nutva beebi juurde ja hakkasin suuremat magama suunama. Sina muudkui vaatasin justkui oleksin terve aja diivanil lösutanud. Tõusid püsti ja pesid õnneks poisil hambad ära ja suundusite magama. Imekombel läksite koos, aga ajasite nii valjusti juttu, et minu poolenisti magama sussutatud beebi ajas silmad pärani lahti. Nii ma hakkasin otsast pihta. Muidugi ma naudin oma beebi lähedust ja ta armsaid naeratusi, nunnut käega katsumist ja muud, aga ma olin väsinud. Siis keskendusin ma filmile, samal ajal pidevalt last kussutades. No ja siis hakkasin hoopis tuba kraamima, et kõik lego ja muu ohtlik likvideeritud oleks.
No ja film jäi ka lünklikuks ja ma tulin ka magama ära. Siis ärkasin ma poolteist tundi hiljem, andsin 10min rinda ja siis ajasin pissihädas jalad alla ja lasin vee välja, mida niigi minu kehas juba napib. Käisin köögis jõin vett ja nii oli juba pool tundi läinud, vaatan kuidas teie ikka sügavas unes mõnulete ja heidan voodisse. Õnneks uinusin voodisse jõudes kohe.Aga tead mis? Poolteist tundi hiljem olin jälle beebil otsapidi suus, aga siis surusin oma pissihäda alla ja kaotasin uneajast vaid 20min. No ja nii kuni poole seitsmeni, siis ma enam sügavalt magama ei jäänud, sest hoidsin terve aja hinge kinni, et kui sul äratus on kas beebi ärkab ka. Ei ärganud, silitasin vaikselt ta talda ja hoidsin hinge kinni, et kriiksuvad põrandalauad, sinu mürtsuga käivad uksed ja plaksuga toksatud lülitid ikka teda ei segaks ja ma saaks ehk mingi tunni pärast magama jääda. No.. siis ärkab kolmene ja ohh.. siis hakkate te valjusti seletama ja ma muudkui silitan ja topin lutti niferdavale beebile. Hmmm.. ma olen väsinud.
Pildiotsingu sleepy mom tulemus

Lõpuks saate te uksest välja ja jooksete nagu hobused trepist alla. Aga jeeee.. ta õnneks magab edasi. No ja siis sa unustasid midagi tuppa.. tuled hüpetega trepist üles ja siis pauguga uks kinni ja mürtsuga trepist alla. Ma juba hakkasin ka uinuma ja siis tunnen, et keegi sikutab mind ninast. Tunnike ma unelen ta kõrval, lasen tissi imeda ja ns puterdada, oma näppe mulle silma toppida ja nina lutsida ja mida kõike veel, aga ehk mu aju nats ikka puhkab, või ei, vb keha. Siis ma ärkan ja pesen hilisõhtused nõud puhtaks, teen kohvi soojaks, pesen beebil pepu puhtaks, annan talle süüa, siis annan tissist juua peale, siis vahetan riided, mis said toiduga kokku. Lõpuks on ta rahutu ja ma mängin temaga põrandal, ta väsib ära ja siis, arva ära mis, ta jääääääbki magama! Ma joon ruttu külma kohvi ära, vaatan meilid üle ja juba ta ongi ärkvel. Ma nii lootsin pesema jõuda. Ma tarin ta vannitoa ette põrandale tekkidega ja teen kiire pesu, seda mitte üks teps nautimata, sest pidevalt piilun kuidas ta on. Siis tuled sa lõunale ja vaatad, et kus kurat su toit on. Sorry.. lõunaks ei jõudnud, õhtul ikka saad.
Asi ei ole lapsega tegelemises, ma jumaldan oma lapsi, nad on kõige kallimad ja tähtsamad, aga asi on selles, et ma elan ju nende tempos. Sul on tööpäev, sa tead, et see algab kell 8, sul lõppeb tööpäev ja sa tead, et see lõppeb kell viis. Sa tead, et kell 12 võid sa lõunale minna ja kui tahad võid ületunde teha. Sa võid tööl pissile minna või vahepeal tagumiku maha panna. Sa teed seda, mida sa tahad ja su teenitav palk sõltub sinust. Mina ei tea mis kell beebi ärkab ja mis mure teda päeval vaevab. Mis kell ta jälle uinub ja kas ainult kaisus või saab ise hakkama. Ma ei tea kas ma saan häda nr 2 teha koge või 2h pärast või õhtul hilja. Kõik sõltub tema graafikust, uneaegadest, tujust, söögiisust, hammastest, kakast, mängutujust, tähelepanuvajadusest. St minu päeval ei sõltu miski minust. Ma saan veidi aimata, et oi.. ta on 2h üleval olnud, ta tahab varsti magada, nii ta peaks nüüd mingi aeg süüa tahtma. Aga ma ei saa teda sööta kui mina tahan, sest ta ei söö kui tema ei taha. Ma ei saa teda magama panna kui mina tahan, sest ta uinub, siis kui tema tahab. Ma ei või vetsu telefoniga kaduda nagu sina, sest ma saan oma hädad hea, et poolikult tehtud. Ma imestan, et vahel ei kasva mul seened seljas või juuksed ei jää padja kujuga, sest ma saan juukseid üle päeviti pesta ja mul on tihedad juuksed ning peanahk higistab, keha saab pesta õnneks iga hommik ja ülikiiruga.

Ja ma olen õnelik ja rahul oma rütmiga kuni tuled koju sina, nõuad süüa, istutad tagumiku arvuti taha, õnneks toid poja koju ise, aga kui kurdad rasket tööpäeva, mina kaasa tunnen ja siis oma päevast räägin kui raskest päevast, saan sõnad; "sa oled ju kodus ja istud ns", siis on see see pöördepunkt kus minu kett maha jookseb ja kopp ette sõidab. Ja olengi närviline valmis.
Ma olin kõigega arvestanud ja valmis end ühendama. Olin nõus olema väsinud ja kurnatud, aga 2 lapse armastav ema, kuid ma polnud valmis kriitikaks ja vingumiseks selle kallal, mida mina teen või teha ei jõua. Veel vähem kuulmaks, et mul on kõik nii lebooooo!

Mainin ära, et lugu ei räägi otseselt minu mehest. Pigem lähtun plajude lugudest kokku ja kirjeldasin oma päeva, ning kujutasin ette neid lauseid mida olen kuulnud mehi ütlevat või mida on öelnud mõned mu sõbrannad ja tuttavad. Oma mees on paar korda seda väsinuna pahvatanud, aga kuna ta pidevalt aitab ja toetab, siis on see siiski andestav, sest ta teab, TEAB, mida tähendab lapse kasvatamine.
KUI ma kirjutaks oma mehest, siis kirjutaks ma oma pereelu tavaliselt kirjutatavas vormis kirjutanud ja kasutanud nimesid. Mitte kolmanda isiku vormi.

Kommentaarid

  1. Just,nagu mine mees ütleb,et lastega olemine on puhas ÕNN JA RÕÕM.Kui ma pakun,et naudi ka üks ööpäev seda õnne ja rõõmu ,pole ta kahjuks nõus.Sul on isegi vedanud-peseb hambaid ,viib voodisse ühe lapse.Minu oma on olnud terve elu komandeeringus ja ausalt ongi lihtsam,üks laps vähem ,kes tähelepanu vajab :) Täpselt nagu laulusõnad,kui naine väsinult voodisse saab,siis mees veel juttugi aaks... :) Ja ka sõbrad,kes arvavad,et kui sul on kaks väikest last,kodukontor,kaks majapidamist,aiad,autod,arved nii isiklikud kui firma omad jm.sada asjaajamist,trennid kooli -lasteaeda vedamised jpm. see kõik ainult sinu õlgadel,siis ütles mulle sõbranna:no sa pole kunagi PÄRIS tööl käinud ju :) Just- see kõik on ju puhas lõbu :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?