Ma ei vaktsineeri, sest ei kannata lapse nuttu!

Olen laste kohapealt õrna hingega. Kohe kui miskit haiget neile teeb või haigus kimbutab, siis olen ma puhas kanaema tõug ja kui vaja, siis mäluksin toidu ka ette ära. Pole probleem terve öö veeklaasiga lapse kõrval istuda ja ta pead paitada. Omades aga kolmeaastast ja kolmekuust, siis kõige raskem on kolmekuuse valu. Mul hakkab kõhus keerama ja süda läheb pahaks, seda isegi mitte vaid oma laste puhul vaid ka siis, kui keegi teine suurest valust nutab.
Pildiotsingu vaktsiin tulemus
Õnneks püsib minus toimetaja kui lapsed haiget saavad. Ma ei jää tardunult seisma ega kokuta abi järele vaid krapsan toimetama ja aitama. Muidu poleks ma ka saanud teha tööd mida tegin, sest peahaavade tohterdamine ei ole mingi probleem, olgu siis tegu kui suure augu ja verekogusega tahes.
Hiljem , pärast seda, kui olen lähedastele (kehtib vaid omakeste puhul) esmaabi pakkunud, siis hakkavad alles jalad värisema ja kõige hullem stsenaarium jõuab mulle kohale.
Teine lugu on aga vaktsineerimisega. Külm higi katab mind juba varahommikul kui saabub vaktsiini päev. Kõht on mul juba nädala võrra lahti olnud ja ma ikka püüan vaprat nägu etendada. Ma olen ema, pean lapsele toeks olema mitte teda täis oksendama. Ma jõuan arsti kabinetti veidi pehmel kõnnakul ja oksemaitse suus. Naeratad ja lased kaaluda, mõõta ja siis vaja see väike südameke kinni mässida sülle. No ja siis tuleb torge ja halastamatult kõlav valunutt ja mina tunnen end emana läbi kukkunult, sest ise ma lapse haiget saama tõin! Siis keksid jalalt jalale ja annad parimat, et teda lohutada, aga sorry.. see on minu elus vist see 1 olukord, kus ma enam adekvaatselt käituda ei oska ja hakkan järgemööda oma lünklikust ajust midagi välja kaevama, et kuidas oma kallimat vara lohutada. Ma surun ta oma südame vastu, silitan selga, sussutan kõrva, topin rahutult tissi suhu, otsin luti välja, kallistan teda ja no siis.. siis tunnen kuidas katkematu nutt toob mulle pisarad silma ja röövib viimsegi rahutunde. Lahkud kabinetist, TÄNAD, aga tunned, et see pole midagi mille eest tänada, kuigi tegelikult ju on. Ega arstid ka ausalt ei armasta su lapse pisikesse kintsu seda nõela lüüa, aga kõik on õige eesmärgi nimel. Sa kaitsed oma last! Kaitsed selle eest, mis on kohutavam kui süst, kohutavam kui kukkudes põlvede kriimustamine. Me kaitseme sellega oma last vaktsineerimata laste eest ja nende kunagi vaktsiinita jäänud täiskasvanute eest, kes tulid seal hula-bula saarelt ja katsusid oma kergelt nakatunud kätega ostukorvi, kassalinti, suhkrupakki, käru, riivas sind. See inimene on ehk haige, aga põeb kergelt läbi, sinu laps võib selle haigusele kinkida oma kalli elu. Sulle kalli elu mida sa hoiad oma kätel. Seega ma tean, et teen õigesti, aga minu süda nutab koos lapsega kui tal on valus. Aga see ei ole vabandus, et jätta teda vaktsineerimata- ma ei kannata oma lapse nuttu välja!
Ma pole see inimene kes armastaks teisiti tegutsejate taguotsas näpuga surkida. Oled sa taimetoitlane, usuinimene või hoidud lapse vaktsineerimisest, aga ma siiralt loodan, et kõik kes on mingit veendumust, mõistavad, et nende kätel pole vaid nemad ise. Kodanik kelle sünnitad kuulub talle endale, mitte sulle ja sina vastutad tema heaolu eest, mitte veendumuste. Kindlasti on kõigel omad põhjendused ja on inimesi, kes on vägagi teadlikud, mida nad lastele teha lubavad ja mida mitte. Ja see ongi üks märk armastusest. Sest nemad usaldavad meid!

Vaktsiinist:
Eesti laste vaktsineerimise kalender  http://www.tervisekeskus.ee/index.php?id=10732

Natuke lugemist vaktsiini vastu:
läkaköha

Seotud kujutis


b-hepatiit
Pildiotsingu b hepatiit haigus tulemus


leetrid

Pildiotsingu leetrid tulemus


mumps

Pildiotsingu mumps tulemus











Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?