Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2017 postitused

Beebide kasutusjuhend

Kujutis
Vist iga vanema unistus eksole? tahaks, et beebi sünniks sellega no ja siis veel mõne energiajoogi või batooniga. Aga tegelikult pole see beebimajandus nii raske midagi kui sul on terve ja elujõuline laps. Nt kui beebi sünnib, siis üldiselt esimesed 2h imeb ta su rinda ja siis teeb ühe megapika une. Paraku alati see nii ei ole. Nt minu esimesega, st, et otsest samm sammult juhendit ei ole. Kuid lihtsamad näpunäited pole küll midagi rasket. Nt vastsündinu ei nuta kui tal just valus või meeletu nälg ei ole. Tihti ei kaeba nad ka kaka üle veel. Mõni nutab ka kraanivee pärast pepupesu ajal, aga luban, et see möödub mingiks ajaks ja see ei tee teda katki. Kui koju saate mõne päeva jooksul, siis väljendab beebi nutuga kolme põhilist asja. nälg (janu) kaka valu (ebamugavus)
Kui oled kella jälginud rinna andmise osas ja vaadanud kaua sööb, siis on sul ka ülevaade, et kas ta tahab jälle süüa, kui palav on, siis võib ju juua tahta. Esimesel nädalal on sul raske, sest emotsioonid on peale sü…

Kuidas Markus oma õe vastu on võtnud

Kujutis
Ma polegi jõudnud kirjutada, et kuidas reageeris meie esiklaps pesamuna sündi. No ja kus ta siis oli kui ma sünnitama läksin või mis tunne mul hiljem oli. Üldiselt ei ole lapsed vaimustuses konkurendi sünni osas või tekib see tunne aja möödudes. Nüüdseks on Sandra kolme kuune ja saan kenasti rääkida, et kuidas ja mismoodi Markus ta vastu võttis, ning kuidas suhtub õesse senini. Haiglas olles mõtlesime me mehega temale pidevalt. Koguaeg oli ta meil mõttes, sest meie perest oli 1 laps puudu. Polnud ka varem temast nii palju eemal olnud. Kuigi süda hõiskas rõõmust, et mu kaisus oli pisike armastatud hing, siis teine oli nii kaugel ja mu käed igatsesid teda kallistada. Sama tundis arvatavasti tema seal eemal olles. Ikka helistasime nii hommikul, lõunal kui õhtul ja mitte selleks, et kontrollida kuidas teda hoitakse, vaid ikka selleks, et oma lapse häält kuulda. Tihti küsis ta, et millal me titaga koju tulema ja ta nii ootab meid. Samas oli õnnelik ka. Miks? Sest ta oli oma vanaema ja va…

Südamega oma kaalu kallal

Kujutis
Olen korduvalt ja korduvalt üritanud kaalu langetada, aga siis ikka käega löönud ja omasoodu jalutanud. Ikka kostus kusagilt, et pole kiiret ja ehk tuleb ka teine laps. Kaal kaob suvel ise jne. No nüüd on mu see teine imeline laps ka, aga kaal on esimesest jäänud ikka sinna kuhu ta jäi. Teine laps ei toonud midagi juurde, paraku ei viinud ka ära. Seega.. minu tee, algas tegelikult omaalgatuslikust kihlveost.



Nimelt olin ma juba nii vihane oma sangade ja kintsude ja suurte tisside peale, et lihtsalt suvilas mehe kõrval voodis lebotades ma lihtsalt pahvatasin välja, et veame kihla. Kuna ma olen selline kellele väga materjaalsus korda ei lähe, aga ka vaimses armastuslikus mõttes nagu on kõik olemas, siis oli mul vaid 1 asi millest ma ikka siiski natuke hoolisin.
Kuna minu dekreet on juba kuu-aega läbi ja rahad juba 2 kuud läbi, siis oli mu pangaarvel veel veidi sääste. Oma raha on kõige olulisem ja kuna ma kunagi abi ei küsi ja olen nõus ka pöialt imema, et mitte näidata oma rahakoti si…

Miks ma kriitikat ei karda?

Kujutis
Eks alguses ikka kartsin. Mõtlesid, et mida kõik mõtlevad või kes mida arvab. Aga siis olin ma alles esmakordselt emaks saanud ja kippusin ise ka igal pool midagi arvama või kommenteerima. Samas liigub ju aeg kui ka elu edasi ja vahel lihtsalt ei raiska sita jutu peale aega. Ma päris silmi ka kinni ei pigista kui kirjutan teemal mis saab ka suures koguses negatiivset vastukaja, aga ma ei kirjutaks kui ma poleks kindel olnud, et seda jagada tahan. Nüüd kui mul on kaks last ja suurema koormaga kogemusi, siis ei kipu ma ka teiste kohta kergelt arvamusi õhku loopima. Eks ma ikka kommenteerin, aga nüüd juba üldjuhul teise kommentaari peale, et avardada silmaringi. Mõni üksik lugu tõesti kisub minust oma arvamuse selle helendava ekraani külge, aga sildistamine on ära kadunud. Samuti ei hinda ma vaid kirjutatu põhjal vaid nüüd juba kõhklen, ehk olid tagamaad sügavamad.
Viimase raske kommentaari kiskus välja Viljandi metsas ema poolt jõhkralt hukatud imik. Õigemini, see, et karistust ei jär…

Ma ei vaktsineeri, sest ei kannata lapse nuttu!

Kujutis
Olen laste kohapealt õrna hingega. Kohe kui miskit haiget neile teeb või haigus kimbutab, siis olen ma puhas kanaema tõug ja kui vaja, siis mäluksin toidu ka ette ära. Pole probleem terve öö veeklaasiga lapse kõrval istuda ja ta pead paitada. Omades aga kolmeaastast ja kolmekuust, siis kõige raskem on kolmekuuse valu. Mul hakkab kõhus keerama ja süda läheb pahaks, seda isegi mitte vaid oma laste puhul vaid ka siis, kui keegi teine suurest valust nutab. Õnneks püsib minus toimetaja kui lapsed haiget saavad. Ma ei jää tardunult seisma ega kokuta abi järele vaid krapsan toimetama ja aitama. Muidu poleks ma ka saanud teha tööd mida tegin, sest peahaavade tohterdamine ei ole mingi probleem, olgu siis tegu kui suure augu ja verekogusega tahes.
Hiljem , pärast seda, kui olen lähedastele (kehtib vaid omakeste puhul) esmaabi pakkunud, siis hakkavad alles jalad värisema ja kõige hullem stsenaarium jõuab mulle kohale.
Teine lugu on aga vaktsineerimisega. Külm higi katab mind juba varahommikul ku…

Järgmise lpasega depressioon?

Kujutis
Mul on nii palju teemasi mis peas ringi tiirlevad, aga pole kindel mida jagada. Seega ma julgustan emasi kes on minuga sama teekonna läbi teinud ja kardavad, et neile emadus loodud ei ole. Vb see ongi nii, kuid võib-olla siiski mitte.. Kuna ma Markuse ajal vajusin sügavasse musta auku, siis ilmselgelt ma teise lapse peale ei mõelnud. Kuid nii nagu meil kõigil on lapsepõlvest mingid harjumused, mõtted ja unistused jäänud, siis nii oli ka minul. Kui olin väike plika ja sugulasega arutasin, siis tahtsime, et oleks poiss ja tüdruk, poiss oleks siis õele vanem vend. Naljakas eks? Me ju vaatasime sellel ajal seda oma seisukohast kus me oleksime olnud õed, mitte emad. Kunagi ei mõelnud ma, et kui mul on kunagi pere, siis on mul vaid 1 laps. Isegi oma ahistava depressiooni ajal ei öelnud ma tõsiselt mõeldes, et Markus on viimane. Pigem ei mõelnud ma midagi ja elasin hetkes. Püüdsin oma koleda päeva õhtusse saata ja kuna ma olin küll väsinud kuid magada öösiti ei saanud, siis elasin ka öid vai…