No kuidas ma ei kirjuta kui hing kisendab piinades- laps saab kuuli, koerad valatakse happega üle!



LOOS ON HÄIRIVAD PILDID, JUTT POLE ILUSTATUD VAID ON SÜGAVAMAKS MUUDETUD. KUI TUNNED, ET OLED NÕRGANÄRVILINE, SIIS PALUN SUL SEE POSTITUS KÕRVALE JÄTTA. LOOS EI KANNATA MITTE AINULT LOOMAD, JUTT ON KA LAPSEST.

Seotud kujutis



Nagu ikka, siis ma olen see tubli tüdruk kes kõik halva kohe peab enda külge tõ
mbama ja emaarmastus ununeb kohe ära, sest ka rasedana on vaja see halb külge pookida. No ja siis ma karjun ja sõiman ja kakun juukseid.
Esmalt jäi mulle silma oma kodulinnas toimunu. Nimelt keegi tore inimene sõitis autoga kassist üle ja viskas ta nagu vana juustu prügikasti. Tore eks? Pea ees prügikasti ja kõik lahendatud. Ise sõitis edasi ja nautis päeva. Mõnes mõttes ju tore, et lihtsalt pedaali ei vajutanud või üldse tuimaks ei jäänud. No veel ilusam oleks olnud kui oleks ju veel paar korda üle tagurdanud ja siis sõitnud (sedagi tehtud ja nähtud siin riigis). Sp ma päris teda kividega surnuks ei loobiks, aga paneks siiski hingele, et kellelegi oli see kiisu tema parim sõber, pereliige. Selle looma sees tuksus pisike süda ja vb oli ta hoopis kodutu või koduta jäänud loom kes võitles niigi elu eest, aga sai sellega hakkama, hetkeni, mil sinu mugavusvahend temast üle sõitis. Selle looma viimased hetked olid nelja rattaga masina all ja viimne lootus soojale kodule, paile ja ehk korralikule kõhutäiele kustusid. Ning siis viskasid sa ta prügikasti, sest ei teadnud mida teha või ei tahtnud midagi teha. Et sa teaksid, siis selle kiisu leidis sealt laps, tema jagas lugu meiega ja nii ma teada sain, et meie väikelinnas kaotas keegi süütu oma elu. 
Mõnes mõttes paneb mõtlema, vb tõesti on kiire ja aja peale minek, vb tõesti tundus inimesele ta teepeenrale lohistamine kalgim kui ta prügikasti silme alt ära visata, siis ei sõida autod teda vähemalt asfaldiga üheks. Kõik ei suuda panna elutut keha oma auto pagasiruumi ja tegeleda temaga edasi maha mattes, samas mõistan, et kui sa teda just oma koduhoovi ei mata, siis võib nii mõnigi sind pildile tõmmata ja süüdistada hoopis looma piinamises ja matmises avalikus ruumis, teadmata, et matad ta lihtsalt südametunnistusest maha. Selleks, et selle looma kohta teada saada, et mis edasi oleks täiesti õigustatud olnud kui oleks helistatud nr 112, sealt saad sa edasise info, et kuidas talitada ja kuhu veel helistada. Seega ma ei hakka rohkem numbreid häiriva faktorina välja tooma, siis ehk see 112 jääb ikka meelde. Paljud ei hooli, aga paljud hoolivad ka ja mõnele teeb laiba leidmine pügikastist niivõrd suurt valu, et võtab kõnevõimetuks. 
Kasutaja Eerik Jakimovski foto.See info sai siis läbi mämmutatud kui nägin oma pealehel taas kellegi lugu. Meesterahvas kirjutas kuidas väikeasula lähedal tema kaks koera jooksu panid, hoolimata elektrikarjusest ja instinkte järgides võeti üles mõne metslooma jälg. Peremees läks kohe neid ka otsima, aga paraku tulutult. Polnud ei metsas näha ega kuulda ning autoga külavahel ka ei näinud. Õhtu saabus ja siis kuulis ta teiselpool karjust ühe oma looma häält, seal ta tõesti oli, haavatud ja nõrk. Inimene sai kohe aru, et midagi on väga valesti, sest koerad olid omavahel lahutamatud, olgugi et üks oli noor ja teine vana, aga vana poleks noort üksi jätnud, ometi oli ta seal üksi. Mees võttis verejäljed üles ja peagi leidis metsaäärsest kraavist oma noore koera laiba. Looma oli tulistatud, sinikad paraku karvade alt välja ju ei paista, ja loomale lahkamist teha on sama mis end sandiks maksta, seega sai ta vanema looma raviarstilt teada, et looma oli tulistatud lähedalt ja ka pekstud. Õnneks jäi vanem koer elama. 
Siin tekib vastuoluline hetk, sest pahameel on selle osas, et loom hulkuma pääses kui ka selle osas, et keegi nii võikalt kodulooma ja kellegi pereliiget kohtles. Metsa hulkuma sattunud koduloomad võivad metsloomi kurjasti retsida ja see pole samuti okei, aga see inimene kes suudab kodulooma võikalt piinata? Siiralt loodan, et karma kätte maksab talle. 
Kunagi ei tea, isegi kui su loom pole kunagi hulkuma sattunud võib see siiski ühel päeval juhtuda. Ma ei saa käsi südamel vanduda, et minuga kunagi midagi taolist ei juhtu (loomad ei satu ekslema), aga võin vanduda, et minu käsi ei tõuse ei enda ega sinu looma vastu, sest ma ajan isegi kärbsed pigem aknast välja kui löön maha. 
Selle sama loo all oli välja toodud ka kunagine juhtum kus jahimehed last hulkuva koera pähe tulistasid. Üheksa aastane väikemees toksis kruvikeerajaga jääd oma koduhoovist mõnesaja meetri kaugusel. Ühel hetkel auto tuled pimestasid teda ja kuuldus lask. Laps mäletas kuidas keegi autost väljus, ta selile keeras, autosse naases ja siis tagasi tuli ja ta sülle võttis ja autosse viis. Paraku ei näinud ta midagi, sest kuul läbis ta nägu katnud kätt, kaela ja oimukohta. Seega olid silmad verd täis. 
Raske on mõelda, et lugu püüti lavastada tulistaja kasuks, et mehed leidsid poisi haavatuna kuna too oli kuuli toksinud, see avanes ja nii ta viga sai. Tegelikkuses poiss kuuli ei toksinud ja toksitud kest oli lavastus lapse leidmiskohast. Pere sai juhtunust kõvasti hiljem teada, siis kui laps oli juba ühest haiglast teise viidud. Tänaseks on laps halvatud, mõistus on korras. 
Meeste versiooni järgi pidasid nad asulas jääd toksivat last koeraks ja nii see õnnetus juhtus. Laskja sai 5 kuud vangistust ja kaotas relvaloa, sest lasi asulas kus lubatud ei olnud. Õnnetus oli ettavaatamatusest. Jättes kõrvale loo, et mehed ise pajatasid, et nemad leidsid haavatud poisi ja viisid haiglasse, suured kangelased. Lõpuks tuli ikka üles tunnistada, et üks neist siiski ise tulistas. 
Nii juhtus poisiga kes võttis kodust kaasa kruvikeeraja, jalutas mööda teed, sahistades jalgu mööda jääd, teades, et kelgumäe juures teiselpool teed on suur jäätunud lomp mida oleks vahva lõhkuda. Ta kükitas maha ja nokitses nagu laps ikka oma asja hetkeni, mil ta segatuses pea tõstis ja käed tulede vihu eest näo ette tõstis. Siis tabasid teda kuulid. Last kes seda aimata ei osanud ja kes oli kodule nii lähedal ja ühtäkki nii kaugel, olles lähedal oma emale, kes sellel hetkel lasku küll kuulis, aga teadis ka jahihooajast ja ei teadnud, et selle lasu hetkel läbi tema lapse pead külmast metallist välja karanud tuline kuul. 
Sellega läks lahti jahimeestest jutt ja nii jõudsin ma kohe samal päeval ka selle häiriva looni, et Hispaanias koheldakse jahikoeri kohutavalt. Noor isend mksaab 10€ tk, mis teeb looma soetamise odavamaks kui ülal pidamise. 1 jahimees tavaliselt soetab 10 - isegi 70 looma. Loomad teenivad truult oma omanike kolm kuud, seni kuni kestab jahihooaeg ja siis koerad (Hurdad) tapetakse. 
Muide ei, see sulle suurte armastavate silmadega otsa vaatav loom, kes teeks sinu nimel kõike, koer kes kutsumise peale sinu kõrvale jookseb ja rõõmsalt su tähelepanuavalduse peale saba liputab valatakse üle happega, vb pannakse kohe põlema, seotakse kokku, lohistatakse autol järgi, tuntuim viis on surmaklaver vms kus looma laelapidi nii kõrgele tõstetakse, et käpad õrnalt maad puudutavad, nii ta ''tantsib'' kuni hing tema kehast lahkub. Viimse hetkeni on ta truu oma peremehele, inimesele kes ta elu lõpetab. Kui nii pikka rituaali läbi viia ei viitsita, siis murtakse nende käpad ja jäetakse metsa, sest see truu loom leiab ju vastasel juhul kodutee. Riik on kõigest teadlik ja teinud lausa seaduse, et Hurdad ei lähe koduloomade saeduste alla, sest on jahipidamise abivahendid. Seega kõik on õige ja nii peabki. Loomad kes märtsi alguses oma elu kaotavad ulatuvad numbrites mitmekümnete tuhandeteni. Selline tore riik siis. Šokeeriv traditsioon Hispaanias, mis ajab iga loomasõbra tagajalgadele
No ja siis olen mina see loll kes kõik läbi loeb, vihastab, nutab, väriseb ja loeb ikka edasi. Mis see mulle annab? Midagi erilist, aga ma saan sellest rääkida ja tekitada ühiskondliku survet jõhkruse vastu. Ma saan valju häälega karjuda nende halbade suunas, et see on vale! Nii ei tohi! Nad on elusolendid ja vajavad armastust ja kodu, mitte piinavat surma. Mis mulle annaks kui ma ei loeks? Ma elaks lihtsalt roosas mullis nagu egoist, sest ma ei taha, et miski mu kaunist elu segaks. Just siis ei muutugi kunagi midagi. Mina ei saa, mina karjun, karjun siin kirjas avalikult, sest minu hing valutab. Ma ei taha mõelda ja teada, aga ma ei taha ka silmad kinni ringi jalutada, et mitte näha. Kui ma saan, siis ma aitan. Ja muudmoodi ma hetkel ei oska. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?