Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2017 postitused

Meie pere vastlapäev!

Kujutis
Kuna lumi kenasti ära sulab ja mäele minek on üks paras pori virr-varr, siis arvatavasti me sinna ka trügima ei hakka. Aga eile olin ma kindel, et vastlapäeval saab oma tehtud hernesuppi ja kuna tavaliselt selleks ajaks kui mina oma suure kõhu poodi vean on kõik inimlikud ja klassialised kuklid kodudesse veetud, siis tuleb ka need ise teha!
Mulle meeldiks kui me elaks mehe omakestega üksteisele lähemal ja saaks teha suure ühispäeva. Aga kuna me ei ela, siis sai ämma ja mehe venna perega mäel käidud ja õnneks õigel ajal, sest siis oli nii talve kui lund ja lustida sai ka. :) Ainuke mida sellel ideaalsel päeval ei olnud olid hernesupp ja kuklid. Markusele sellised perepäevad väga meeldivad! Seepärast on tore, et keegi selle osas ei pidurdanud. Meie ainult ise hilinesime, sest mees arvas, et võtab ka lumelaua mäele kaasa ja seega oli vaja kodust läbi põigata. Ometi oli tore päev ja ikka lumega! 
Täna on siis see õige vastlapäev, seega olen ma hommikust saati kuklite ja supi meeleolus. Ku…

Samal ajal kui mina istun ja kõhtu silitan nutab keegi minu kõrval beebi kaotuse pärast

Kujutis
Käisin oma ämmaemanda juures, nii oodates, et mis mu tibu teeb ja näitab. Sirvisin ukse taga voldikuid ja näppisin telefoni, mõtlesin oma kõhule ja jaopele, mis suure vaevaga küll kinni eest läheb, aga aeg ajalt luku alt lahti tirib. Silitasin kõhtu, mis ikka aeg-ajalt lainetas kui tibulinnu sees ennast kruttis ja sirutas. Aga kõrval istuv naine puhkes nutma.
Ta tuli sinna veidi peale mind, istudes minu lähedale. Siis ma talle tähelepanu ei pööranud, vaatasin segaduses korra tema poole, et me ju ometi ei ole sama arsti juurde, sest minu aeg juba vaikselt oli peale hakanud, aga arvatavasti oli arstil kiire. Silmanurgast nägin, et ta näppis sõrmedega närviliselt oma riideid ja tundus rahutu. Tõusis ja tammus jalalt jalale.  Pidasin seda närvilisuseks, et ei kannata oodata millal vastu võetakse. Vaatasin ikka jälle oma kõhtu ja naersin mõttes hüüdnime üle mille me ju norimiseks välja mõtlesime kui keegi nime uurib. Seega silitasin ma Maimut läbi oma kõhu, endal see kiindunud ja totakas …

Minu nädalavahetus mõrvade, püsside, kiljete, karjete ja siavormi ning mannavahu keskel

Kujutis
Auhinnaloosini on jäänud ka vaid leotud päevad. :)



Üks mõnus nädalavahetus kodus. Tuhkruplika toimetab mööda elamist ringi, tuba on saiavormi lõhna täis. Markus magab mõnusat ''mina olen veel väike'' lõunaund. Maanus istub kõrval arvutis. No ja mina trükin blogisse.

Hetkel on toad no... enam vähem.. vist korras, sest tegelikult pole lihtsalt mänguasjad keset põrandat vaid üksteise otsa laotuna mänguasjade kirstu peal. Pliiatsid ei ole mitte oma kotis vaid kriibivad silma tahvli all oleva laua peal. Tahvli all pean ma silmas päris kriidi ja markeri tahvlit. Legokast on lükatud seina äärde, sest peale koristamist ei lubanud ma lapsel seda ise riiulisse tõsta, sest selle suure maakera meenutava kehaga ma uuesti lego taga ajada ei viitsi. Telerist jookseb minu kanad IDx ja puhta mõrvad.
Just ennist oli maja kisa ja karjeid täis, sest me ajasime mööda elamist last taga, sest tal oli vaja süüa ja pesta, vetsu ja tuttu minna, aga tema nii ei arvanud. Seega kui laps voodis, si…

No kuidas ma ei kirjuta kui hing kisendab piinades- laps saab kuuli, koerad valatakse happega üle!

Kujutis
LOOS ON HÄIRIVAD PILDID, JUTT POLE ILUSTATUD VAID ON SÜGAVAMAKS MUUDETUD. KUI TUNNED, ET OLED NÕRGANÄRVILINE, SIIS PALUN SUL SEE POSTITUS KÕRVALE JÄTTA. LOOS EI KANNATA MITTE AINULT LOOMAD, JUTT ON KA LAPSEST.


Nagu ikka, siis ma olen see tubli tüdruk kes kõik halva kohe peab enda külge tõ
mbama ja emaarmastus ununeb kohe ära, sest ka rasedana on vaja see halb külge pookida. No ja siis ma karjun ja sõiman ja kakun juukseid. Esmalt jäi mulle silma oma kodulinnas toimunu. Nimelt keegi tore inimene sõitis autoga kassist üle ja viskas ta nagu vana juustu prügikasti. Tore eks? Pea ees prügikasti ja kõik lahendatud. Ise sõitis edasi ja nautis päeva. Mõnes mõttes ju tore, et lihtsalt pedaali ei vajutanud või üldse tuimaks ei jäänud. No veel ilusam oleks olnud kui oleks ju veel paar korda üle tagurdanud ja siis sõitnud (sedagi tehtud ja nähtud siin riigis). Sp ma päris teda kividega surnuks ei loobiks, aga paneks siiski hingele, et kellelegi oli see kiisu tema parim sõber, pereliige. Selle loo…

Ütlevad, et olen julge? Vb lihtsalt loll.

Kujutis
Kas asi on minu raseduses või teengi ma kiireid otsuseid koguaeg, aga viimasel ajal meeldib mulle pea ahju pista enne kui keegi mult seda paluda on jõudnud. Seega vast ikka loll.
Üldiselt olen ma ju see väikeblogija, ei aja suuri horde taga, aga püüan ikka pointi viia nendeni kellele ma mõelnud selle olen. Nüüd nõustusin ma olema suuremalt avalik, aga kas see toob head või beebiootel naisele ainult halba? Mul on ju koguaeg see komme olnud oma nina toppida sinna kuhu pole vaja, aga samas on ka, sest keegi teine ei julge, kuid sekkuma nagu peaks. Nt looma ära müümine, sest laps tahab teist looma, mitte enam seda. Hmm.. no juba see lause sunnib oma nina sinna haisusisse toppima ju. Või kui keegi mainib, et ta naine on peale sünnitust juba kuid tagumises toas, kardinad ees, sööb vähe ainult vett joob ja last käest ei anna, nutab ja närvitseb seal toas. Hmmm.. no muidugi, ma loen ju läbi ja vajutan iksist kinni või eiran üldse. Halleluuja.. ma ikka üritan selle naisega ise ühendust saada,…