Pokaal punast? Või oled selleks liiga rase? Kimuks pool tobi?


Ikka satun ma välja ja puutun kokku välise meluga. Mõni lärmakam üritus või peenem kohtumine. Vahvad inimesed, pikem lobisemine, hilised õhtutunnid ja laudade viisi igasuguseid kiusatusi. Aga nagu kõik teavad, siis olen ma selle kõige kõrvalt ka rase ja väikelapse ema. 
Vanemate tervisekäitumine ja laps
Õnneks väljaskäike suurema meluga kohtadesse juhtub harva, iga kuu tagant korra või vähem. Väikseid koosistumis on aga tihedamalt. Enamus mu sõbrannadest teeb veiniõhtuid ja ikka olen ma ka kutsutud, ning ma olen väga tänulik, sest isegi kui enamus mind teab, siis pole alla antud. Mida ma sellega mõtlen? No esiteks seda, et ma alkoholi ei joonud enne rasedust ja vein oli kohe kindlasti 1 nendest jookidest, mis minujaoks ei kõlba isegi kraani loputamiseks. Aga no ma teen ikka selle rituaali kaasa, et keerutan pokaali, nuusutan sisu ja panen huuled vastu. Õigemini tegin kui rase ei olnud. Nüüd on rasedus minu parim päästenöör, nuusutamisest ma muidugi ei pääse, sest igaüks tahab õhinat jagada ja tunnustust, et just tema valitud vedelik lõhnab kõige paremini. Mulle lõhnavad nad kõik nagu käärinud marjad, aga see on nali mu enda kulul, sest ma püüan ikka ka tunda seda mida teised tunnevad. 
Kiusatuste all pidasin ma silmas rohkem snäkke, sest harva juhtub lauale midagi tervislikku. Kui juhtub, siis minu käe läbi, sest ma olen see porgandi hakkija. Aga see ei tähenda, et ma vürtsikaid asju ei tahaks ja krõpsu kauss mind külmaks jätaks. Seega saab ikka porgandi kõrvalt magus ja soolane seagamini makku saadetud. Loodan siiralt, et preili mu sees ei pahanda, aga emme üritab siiski nii enda kaalu kui tema tervise jaoks vaadata, et toit oleks mitmekülgne ja mitte rämps. 
Aga magusa isu on mul tohutu. Seega minu patt on pulgakommid, sest nende lutsutamine võtab ikka aega ja vähendab seda pidurdamatut isu. Õnneks pole mul hetkel raha ka, et kulutada mõne Mesikäpa tahvli või Domino küpsiste peale. Kuus korra saab aga küpsetatud ja ma jumaldan küpsetamist. No tõesti, ma vaaritaks mõnda kooki, torti, saiakesi, komme, muhvineid nii, et me mehega veereks mööda elamist ringi, selle tõttu tegingi reegli endale, et kuus max 2 korda on küpsetiste päev. Ja juba ma keerutan peas napoleoni kooki. Kui õigesti teha ja valmistada, siis see lausa tapab! Õnneks tuleb mul sünnipäev ja ma veeretan seda sinna, sest siis on arvatavasti mu pahareti päev. 
Alkoholi suhtes olen ma kriitiline nii rasedana kui ilma raseduseta. Kui ikka maitset ei naudi, siis mida sa sellest solgist ikka kulistad? Ei mõju vaimselt ega füüsiliselt hästi. Ja kui sa veel beebit ootad, mis vabanduse sa endale tood? Kasulikkus? Halloo?? Sa toitu tervislikult ja pole sul vaja muud, veel vähem seda, mis pole kuidagi heaks kiidetud. 
Nagu suitsetajad kes väidavad, et arst käskis rahulikus tempos raseduse ajal maha jätta. Nüüd olen ma seda tausta uurinud ja selline lause käiakse välja lootusetutele juhtumitele. Kui arst saab aru, et sa ei jäta seda ning sul pole selleks iseloomu, siis annab ta niigi palju, et püüab sind suunata siis vähem tegema. Muud midagi, see väide, et kohe lõpetamine on kahjulik on suitsetajate endi vabandus. Aga mul pole ka raske seda kirjutada, sest olen mittesuitsetaja. Ma ei vaevle ühegi mõnuaine küüsis ja siis on kerge vaadata ja öelda, et kuidas sa oma sündimata lapse peale ei mõtle. Kuid arusaamatu on ikka, et miks just need kes planeerivad, ikka seda jama tarvitavad, sest sul oli ju aega varem maha jätta. 
Ma ei kiida alkoholi ja suitsetamist või veel hullemat heaks, ma ei hakka kellelegi ütlema, et miks sa seda teed või jood, aga ma ei suuda ka vaadata või koos olla sellise inimesega, sest tunnen, et saan vihaseks. Parem hoian eemale ja tunnen beebile kaugemalt kaasa, sest minu sekkumine võib veel hullemaks asja ajada. 
Mulle ikka pakutakse pidudel pokaalikest ja kiidetakse takka, et see on kasulik ja ei tee midagi. Ma siis noogutan ja vastan siiski ei. Poleks see eeskujuks ei mu väiksele lapsele ega hea mu kõhubeebile. Ei taha ma oma lapsele halba eeskuju ega sissejuhatust alkoholi maailma teha. Samas tean ma ka neid kes mõõdukalt laste nähes veini tarbivad ja seletavad, et kõigega tuleb piire teada. Olgu, ma saan sellest aru, kui see perekondlik traditsioon on õhtuti veidi veini kala kõrvale võtta, siis olgu, peaasi, et lapsele vale arusaam ei jääks. Peame ju oma väikest vara hoidma ja kaitsma, lootma, et nendest kasvavad veel paremad ja tublimad inimesed kui meie.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?