Minu elukaaslane


Kuna mul on ülimalt eriskummaline mees, siis mõtlesin sellest ka postituse teha. Mitte, et asi oleks selles, et ma tahan nüüd teda kiruda ja vanduda, et mis portsu otsa ma sattusin, aga kindlasti erineb ta minu tuttavate elukaaslastest. 
Üks asi mis teda kindlasti paljudest eristab on tema oskus kas mitte armukade olla või ta lihtsalt pole seda. Muidugi ei peakski keegi armukade olema kui pole selleks põhjust antud, vb tänu sellele ka ta ei muretse väga. Pealegi käime me enamuse ajast koos väljas, mitte üksteise kontrollimise pärast vaid selle tõttu, et me tunneme mõlemad end siis mugavamalt ja hoituna. Päris tüdrukute õhtule ta ennast kaasa ei pressi ja kui ta nv kusagil ära käib, siis üldiselt saab ka mõne sõbraga kokku. Kuid kuna me jagame sõpru ja meie ring on ühine, siis oleme me ikkagi minu poolsete tuttavatega koos väljas ja temapoolsete tuttavatega koos väljas.
Teine asi mida kindlasti paljud mehed ei oma on meeletu isaarmastus. Ma ei mõtle nüüd seda, et teda armastab keegi suure isaarmastusega, vb selle puudumise pärast ta just ongi oma lapsele nii hea isa nagu ta seda on. Ma ei kujuta ette, et ma peaks lapse isast lahutama, sest kumbki ei andestaks mulle. Temajaoks on lapsega koos olemine kvaliteetaeg ja seda arvab ka poja. Kui laps sündis, siis sain ma juba kolmandal päeval aru, et see on issi laps, sest issi rinnal oli ta nagu vana rahu ise. Seda on ta siiani, Maanus on Markuse turvapaik ja nii on. Mina olen selle üle nii uhke ja rõõmus, sest ma armastan neid selle omavahelise armastuse ja meesteka pärast veel rohkem kui kunagi varem. 
Kolmas asi on see, et Maanus enne sureks kui passiks diivanil telerit ja jooks õltsi. Jumal tänatud! See õlle teema oli mul juba teda valides silmas, sest ma ei tahtnud enda kõrvale alkoholi tarbivat meest. Nüüd mul on selline. Ma olen jumal teab kellele ja millele tänulik, et ta sellest pudelist midagi positiivset ei leia, sest siis ma sureks. Üldiselt ei jääks temast midagi järgi kui ta peaks jooma hakkama ja see on kohutav. Ma ei taha ette ka kujutada teda joobeseisundis ja mula välja ajamas, sest seda oskab ta kainena ka, no ja kui tal siis piiri ka poleks! Jumal hoidke meid.
Neljandaks see diivani osa. Kui ta suudab 1 filmi rahulikult lebotades ära vaadata, siis juba vajab ta liikumist. Kui ma tahan teda närvi ajada, siis tasub vaid öelda, et veedaks nädalavahetuse kodus üksteise kaisus. Ta tunneks iga oma ihukarvaga kuidas aeg temast mööda jookseb ja ta midagi ei tee ning lõpuks kanditeeriks ta hullumaja erituba. Nt eile.. me tellisime endale uued aknad ja kuna tal targemat teha ei olnud, siis peale tööd koju jõudes ajas ta tööriistad ja vahendid välja ning vahetas vasta ööd meie köögiakna ära. Ja mõni otsib siiani töömeest, et peale eelmist töömeest saaks nt aknale paled tehtud. No minul seda muret ei ole, sest pole veel leidnud mina midagi, mida ta ise korda teha ei suudaks. 
Meil ei ole vaja meestepäeva või isadepäeva, et tunnustada oma meest. Igal mehel on mingi rodu positiivseid asju mida ritta laduda, aga me lihtsalt näeme neid vedelevaid sokke või üles jäetud prilllaudasi (meil jätan mina potil kaane maha :P ), nõusi kraanikausis ja pori esikus, peseb harva või jätab pesuruumi mustaks, aga seda me ju hinnata ei mõista, et meil pirn põleb laes ja uksed ei kriiksu, auto on terve ja sõidab ning iga õhtu on ta ju jälle meie kõrval kodus. 

Ikka vaadatakse teise meest ja nähakse, et vaata tema paneb omale ise aknad ette, aga sina seda teha ei suuda, aga see vb jäi kahe silma vahele, et su arvuti korda on tehtud või külmik söögiga täidetud. Muide ma tean meest kes koristab suure rõõmuga ise ja alati on kodu laitmatult puhas, Maanus ei viitsiks, aga ma tunneks ikka väga kasutult ennast kui ma seda ka ei teeks ise. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?