Ma olen rasedusest lolliks läinud

No mida rohkem rase ma olen seda rohkem ma tunnen, et mul on nii kõikvõimas ja imeline mees. Ma võiks terve päeva tal sabas jalutada ja imetleda seda mida ta teeb. Nii emotsionaalne on olla, et isegi tema peale mõeldes tulevad rõõmupisarad silma.

Ma pole siin vahepeal suurt midagi teinud, lihtsalt rase olnud. Eile ehitasin kööki riiuli juurde, et saaks vana kapi välja visata ja natuke tuba kraamitud. Enamus õhtust kulus lapse kantseldamisele, sest tal on energiat ja jonni rohkem kui minul närvirakke. Ma lausa jumaldan seda paganama lego! Meil on reegel, et lego on issiga kvaliteetaja nautimise mäng, aga eile läks mees puid lõhkuma välja ja mini Maanus valas legod põrandale laiali. Mitte, et meil neid ju palju oleks eksole... pole vaid väike kingakarbitäis vaid suur kastitäis ja oi jummel.. terve elutuba oli nende jubinatega kaetud. No ja kui koristamise aeg tuleb (legost on sada korda üle sõidetud/kõnnitud/joostud/roomatud ja jupid on kappide, tuhkru puuri, diivani ja mänguasjade kirstu all), siis kuulen ma läbi jonni sellist lauset, et emme ma ei jaksa, nii raske on! No ja mul tõusevad ihukarvad turri kohe, sest ma juba põhimõtte pärast ei aita tal koristada. Seega veetsin ma väikse tooli peal tervel 1h ja 14min pidevalt meelde tuletades, et korjaku kokku. Lõpuks tundsin, et mu vaagen vajub laiali ja beebi kukub kõhust välja, aga siis tuli issi tuppa ka. Ma jooksin vetsu, tühjendasin enda põie ja läksin issile appi, sest väike terror oli juba oma silmad vett täis ajanud ja vaatas vesiselt issile otsa, siis tuli haledalt jälle see, ma ei jaksa issi, aita! No ja issi siis näitas talle veel paar moodust kuidas kiiremini saaks, mina valvasin mõlemaid, et üks teise eest ära ei koristaks ja et teine liiga tunnetega mängima ei kukuks. Lõpuks suutis see ''ma ei jaksa'' siiski oma klotsid kokku korjatud. Oeh.. 
No ja mees sättis ennast siis teleri ette, ma toimetasin natuke köögis, siis kerisin end diivanisse. Laps hakkas sööma (mis on meie puhul suur pingutus, sest ta vihkab söömist). Siis ma jälle nagu vastik nõid kaagutasin järjepidevalt, et söö, Söö, SÖÖ! Ja siis ma tundsin, et mu alakõht hakkab valutama. Olin üle pingutanud kappide ja muude asjadega mida päeval tarisin ning väsimus hakkas ka tulema. 


Õnneks võttis mees lapse hambapesu enda peale ja saatis ta voodisse ka. Selleks ajaks ma juba peaaegu magasin siin diivani taga, aga nii hea oli kui lõpuks kaissu sain, mis sest, et mul olid väsimusest okkad püsti ja ma hoidsin lihtsalt suu kinni, aga ikkagi oli kaisus nii paganama hea. Pealegi oli mees ka suure töö ära teinud peale seda, et ta terve päeva veel ka tööl oli. Aga kuna kell oli oodatust palju rohkem, siis läks ka tema peagi voodisse. 
Mul oli veel arvutis toimetamist ja siis sain ka lõpuks kaissu tagasi minna. Laps veel oli ärkvel ja ma sain oma ununenud tudumusid ja kallid ka kätte. Kui lõpuks voodis pikali olin, siis oli pea mõtteid täis. Tegelikult olen ma vist maailma kõige õnnelikum inimene, isegi kui viimasel kuul on nii raske see rasedus, et tahaks karjuda. Mul on maailma kõige armsam poja. Suure sõjaga või mitte, ta koristas oma asjad ju ära ja kodus on see pea alati nii olnud, sõi oma kõhu täis, viis nõud ära, käis tegi oma toimingud ära, tegi meie tuttujäämise rituaalid (kallistamine ja musi ning ma armastan sind lause) ja läks magama. 
Mul on töökas ja kohusetundlik mees kes armastab oma perekonda. Pole asju mida ta teha ei suudaks või ei oskaks ja kõige selle kõrvalt on ta meile alati olemas ja leiab meie jaoks aega. Lisaks sellele leiab ta aega ka teiste jaoks tehes ka teistele tööd ja ehitades, parandades, täiustades teiste elamist, sest ka seal on talle kallid inimesed. Ometi võiks ta ju kõigele käega lüüa, kogu vaba aja kodus istuda ja lasta nii oma kodul kui kõigel muul ümbert ära laguneda, sest keegi teine ei oska/jaksa seda, mida oskab tema. Tal on energiat ma ei tea kus varuga ning ikka ja jälle ta teeb ja toimetab millegi kallal. 
Mitte, et meil vigu ju poleks, aga kuna niiguinii kogu maailm keskendub vaid negatiivsetele uudistele, elule, asjadele, omadustele, siis oleks ju tore, et ma selle asemel, et vinguda, et ta unustab mu sünnipäeva või pm pärast ei soovi head naistepäeva, keskendun sellele, et tegelikult on tal häid omadusi rohkem kui minu isekusest oodatud õnnitlused ja lilled mingil kuupäeval. 
Nt ma tean, et ta ei jätaks mind üksi kui ma hakkan sünnitama. Ei jaluta ta siis minema või tee nägu, et ta ei suuda mu kõrval olla, tuleb ja hoiab mu kätt ka siis kui ma pressin nii, et veri taga, kinnitades, et ma olen tubli ja saan hakkama. Ning minule on see nii oluline. 

Praegu ootan ma aga kogu hingest beebi sündi, sest ausalt. Ma olen nagu muna kandev pingviin. Reaalselt ma kõnnin jalalt jalale kiikudes. No ja magamine on selline katsumus, sest kuidagi pole mugav olla. Ikka sätid patja jalgade vahele ja siis tahad teist külge keerata. Iga heli ajab öösel üles ja siis on vaja hullult peldikusse minna, kui seal käidud, siis tahab keel suust välja kuivada, seega joon ma jälle oma pool liitrit vett sisse. Mu kehamassiindeks kasvab viimasel ajal liigse tempoga ja varsti olen ma elav morsk. Ma isegi ei unista, et see imeline imetamine mul kaalu vähendab, sest see imetamine on esimesel kuul nii valus, et ma vist teeks end iga kord täis kui keegi mulle seda meenutab. 
No ja siis käisin ma 4Ds millega ma jäin täiega hiljaks, sest ma ei saanud peale sugutunnuste ühtegi 4D videoklippi. Ja minu kiidetud Elite tegi mulle max 10min seda UHd mis pojaga kestis mul 45min ja keegi ei maininud, et 4D ultraheli ei saagi teha kui on üle 27 nädala. ;) Seega teadmiseks teistele emadele, sest ma maksin selle eest ikkagi 70€ ja kõik oli isegi, et mitte 3D. Aga no kuna kodulehel on ka mainitud, et ei pruugi HÄID pilte saada, siis eks ma VIST pidin sellega arvestanud olema. Aga ma sain teada kõik mida ma ka tasuta teada oleks saanud- aju korras, südamel 4 klappi olemas, organid olemas, luud ja selg korras. No igastahes ainuke 4D klipp oli siis sellest, et ma saan tüdruku. Mees suutis veel nalja teha, et enam ei kasva talle ikka midagi sinna ja ma pean oma plikade meele avama. JA MA PÜÜÜÜÜÜAN   A U S A L T  ! ! ! Mul on isegi üks kostüüm millel on roosad lilled ka peal. ;) 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?