Kirg, erutus, ahvatlused, seks....... rasedus?

Kirjutan just selle pärast, et keegi väga sellest juttu teha ei taha, aga teada tahavad ju ometi kõik. Mismoodi sa ennast ikka rasedana tunned ja kas mees istub kodus kuival ja mudib vaid su jalgu, sest muidu lähemale ei saa. Paljud rasedad arvavad, et on kodus veidrikud oma tunnete pärast ja selle tõttu ma nüüd kirja panengi oma elu. 


Ma ei saa öelda, et ma mingi naksitrall oleks. Raseduse algus oli suht selline emotsionaalne ja mehga mõlemad harjusime mõttega, et me saame peagi ühe lapse veel. Seetõttu jäi tõesti intiimelu tahaplaanile, kuid teisel trimestril olid mu hormoonid sinnamaani jõudnud, et mees minust kuidagi ei pääsenud. Seega olin ma nagu takjas tal küljes kui töölt tuli, aga võtsime sellest mis võtta oli, sest teadsin, et kui kõht suur ja ette jääb igale poole, siis kaob igasugune huvi ära, sest enesekindlus on 0. 
Esimese rasedusega polnud mitte mingisugust probleemi, ma ei tundnud end ebamugavalt ja meie elu oli tavaline. Ei hoidnud ma mehest eemale ega takerdunud ka ta vöö külge. Hetkel on rasedus erinev ja vaevusi on palju, asendid ei meeldi ja siis pole mugav, jalad surevad ära ja kõht kisub toonusesse. Samas ei saa ma kurta seda mida osad kurdavad, et on kuratlikult valus, mkm, lihtsalt ebamugav ja üle elatav, sest nautida pole sellise kõhu ja toonusega midagi. Seega pole te sugugi imelikud naised kui teie ''isu'' on minimaalne või puuduv. Mõnel keelatakse voodielu üleüldse ära. 
Meile on see ebamugav teema, sest me nagu ise ei kontrolliks oma keha enam ja tunneme pidevalt kõrvalise isiku kohalolu, seega keskenduda nautimisele on raskendatud. Mehele seda selgeks teha on raske ja olgem ausad, eks see osa meie suhtest kannatab ka raseduse ja sünnituse järel tugevalt. Nii nagu paljud ei suuda magusale ei öelda on mehel raske vastu pidada naise kõrval kes okkaid näitab. 
Seepärast ma olengi mehele olemas sellest hoolimata, et minu kasu sellest on väike, aga me ju mõlemad teame, et kui sünnitatud on, siis oled alt nagu laiali vajunud kapsas ja siis ei lähe kumbki sinnapoole mitte üks teps. Aga see ju ei tähenda, et kirg ja tahtmine ära kaovad. 
Raskem juhus on see kui isu mehel ära kaob, sest isiklikult ta ju tahaks, aga samas ei eruta suur kõht ja beebist teadlik olemine teda. Paljud naised hakkavad siis kõrvalhüppeid kartma ja eks nii mõnelgi juhul see nii läheb. Kuid intiimsuseks on ka muid viise ja alati ei ole vaja surkida kohti, mis valutavad või vähe erutavad on sellel perioodil. Lihtsalt leia endale viis mis on meeldiv. ;)
Aga teised naised kutsuvad end raseduse ajal terroristideks. Miks? Niipalju kui ma aru saan, siis on nad terve raseduse aja erutunud ega suuda oma tahtmisi talitseda. Seega, kas mehel on vedanud või karstatud, seda otsustab mees ise, aga õnneks/kahjuks saab see ühel hetkel läbi. :D

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?