Austraalia röövib sõpru ning uus aasta küll hästi ei alanud. R.I.P


Kui aasta ei lõppe hästi, siis arvad, et uus on ju alguses vähemasti hea. No ja mis hea ta siis on kui satud veidi segasesse seltskonda kus ennast ebamugavalt tunned ja siis hiljem saad ka uudise, et tutvusringkond on 1 inimese võrra väiksem. 
No seltskond kuhu sattusin oli ebamugav vist nii mulle kui mehele. Ma pole varem oma elukaaslase isaga kokku puutunud. Eemalt on näidatud, et see mees on mehe isa, aga pole juttu teinud temaga ja kuigi midagi halba justkui väga ka räägitud ei ole, siis sisetunne hoidis juba eemale temast. Ainuke kohutav asi mida tean on see, et ta oli isa kellel külmikus oli oma toit ja oma sahtel ja isegi kui lastel mitte midagi hommikul süüa polnud, siis tema enda jaost ka ei andnud. See on mulle juba piisav, et raskelt neelatades pisaraid tagasi hoida, sest sel ajal mil me marlidega ringi tatsasime ,olid enamike perede toidulauad niigi kesised ,kui sa talupidaja just ei olnud. Nüüd kui ma veel oma last oman, siis sellele mõtlemine, et ma hommikul oma näljasele lapsele silma vaadates endale vorstisaia näost sisse ajan.. mul jooksevad judinad üle kere. 
Igal juhul oli see mees ühele lapsele vähemalt natuke isa ja teisele mitte. Põhjuseid võib olla sada või siis puuduvad üldse, aga seda ma tean, et just alkoholi pudel oli üks, mis minu meest oma isast lahutas. Ma ei saa väita, et mu lapse isa nüüd karsklane on, sest suvel juhtub ikka grilli kõrvale õunasiider ja vahel mõnel suurel kikilipsu üritusel saab paar lonksu ka kihisevat võetud, aga kangemat mitte. Kuna ma ise ka alkoholist lugu ei pea ja seda tihti tarvitavatele inimestele siiski veits viltu vaatan, siis pole mul ka seltskonnas tihti inimesi kes pea igapäevaselt kangemat tarvitaks. Sellest ka minu ebamugavustunne kokku sattumisel mehega kes on minu mehe lähim sugulane, lapse vanaisa ja seega justkui nagu peaks pereringi kuuluma, kuid seda kaine peaga teps mitte teha ei soovi. Aga vat.. vähe sellest, et pojaga harva kokku puutub, siis pidas ta esimese tunni teda ka kellekski teiseks kuni teine poeg teda parandas. Siis avastas ta, et tal on 2 kätt ja heitis need mu mehe kaela ümber justkui ahastuses isa kes oma poega 100 aastat igatsenud on. Alguses oli olukord mulle naljakas- mehe segadus ja siis kohmetud patsutuses kaelas rippuva mehe seljale, siis püüdlused ta segasest jutust midagi aru saada ja kaasa rääkida, lõpuks leebumine ja vastu kallistamine ja siis hetk mil ta astus sammu tagasi, sest ta käest küsiti, et kus TITT on? Sellest hetkest sai minul ka huumorisoon mõõdu täis. Paraku polnud mehel pääsu, sest nii kui ta sammu eemale astus, siis pidi ta tagasi astuma, et oma issi kinni püüda. Nii see embamine jätkus. Ma ikka astusin sinna ja tänna eest ära, sest kiputi otsa komistama. Lõpuks siis märgati mind ka ja uuriti, et kas ma ikka seesama kellest mehe vanaema siis rääkinud on. Oli maininud jah, et tal pojad mõlemad paksud naised võtnud. No ja ma pidin naerma puhkema. Seda küll, et paksuke ma peale lapse sünnitamist olen olnud, aga mees võttis siiski täitsa saleda naise, paraku sõi ta ennast raseduse ajal paksuks jah. Aga vaadata mind ja öelda, et ma olen natuke paks hetkel kui ma olen 7 kuud rase, siis oli see nagu kompliment pigem. Ma siis vastasin ka, et ma natuke rase juba 7 kuud. Aga talle vist ei jõudnudki see kohale. Ja seda Titte kes mehe emaga ja täisväärtusliku vanaemaga sellel hetkel maal meid koju ootas, pole ta isegi näinud pm. Küll saime me kunagi vihje, et me pole teda näitamas käinud, aga sorry, seni kuni inimesed liiguvad ja suudavad autot juhtida, siis pole raske lapselast vaatama tulla kui selleks tahtmine on. Mina ei jookse näitama ju oma last inimesele kes ei tundnud huvi oma pojagi vastu. 
Igal juhul.. lõpuks kisuti ikka mind ka embusesse ja siis ma tundsin, et mul hakkab mõõt täis saama, sest ma võõraid kallistama ei kipu ning seda veel vähem rasedana. Surusin vapralt oma näo mehe kaenla alla ja korrutasin peas, et tegu on inimesega tänu kellele mul on minu kallis elukaaslane. 
Ah jah.. nalja sai ka. Vähe sellest, et see Titt pani mehe tagasi astuma, siis suutis ta ka tuua välja read, et ''kus ma küll vea tegin, et sul BMW on''. Oh jah. 
Jõudsime me siis varahommikul koju tagasi, laps oligi meid kella üheni öösel oodanud. Vaatasin siis oma magavat vara ja tänasin mõttes meest, kes andis elu mu mehele ja tänu sellele oman ma nüüd ka oma kallist poja. Arvan, et just see, et mu mehele oldi nii palju isa kui oldi on ta nii ülisuurepärane isa oma lastele nagu ta seda hetkel on. Pole paremat isa kui seda on minu elukaaslane.
Samal hommikul lugesime me uudist tema fb kontolt kus ema ta surmast teatas. Austraalias hukkus meie tuttav Marko. Noormees kellel oli tahet ja oskusi, julgust ja elurõõmu. Alati naerusuine ja heatujuline noor kellel oli palju unistusi ja üks neist Austraalias elada. Seda ta juba pikemat aega teinud oligi kui uus aasta temalt ta elu röövis läbi õnnetu õnnetuse.  
Kuidas me teda teame? Esiteks on ta elukaaslase kodukandi poiss, teiseks elukaaslase lapsepõlve sõbra üks parimaid sõpru ja tänu temale me ka seda inimest tundsime. Tihti oli ta sünnipäevadel ja koosviibimistel, sai ringigi tripitud temaga. Selline see maailm on. Noor inimene kes teeb ja tahan on ühel hetkel meie seast läinud. Tunnen siiralt kaasa tema perekonnale ja sõpradele. Ka tüdruksõbrale kes kardetavasti temaga samas autos oli, õnneks eluga pääses. 

Sai just aastavahetusel kirjutatud, et vana aasta on võtnud meilt kalleid inimesi, hoidkem neid kes meil on, sest ka uus aasta võtab me kõrvalt neid. Nii ta paraku läks ja kohe sama aja sees. Hing on valus, aga mälestused jäävad, kellel on neid rohkem, kellel vähem. Vahel tahaks, et miskit siin maailmas muutub kui keegi sureb, et jääks märk maha. Mitte ei kaoks lihtsalt keegi me seast märkamatult. Süttiks taevasse juurde mõni täht või hoopistükis kustuks mõni, aga oleks miski, miski mis tähistaks, et see elu oli oluline, sest seda ta oli.
Hoidke ja armastage neid kes teil on, ühel hetkel neid vb ei ole või nad ei taha enam teile olemas olla.

Postimees- Türilt pärit noormees kaotas Austraalias autoavariis elu

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?