Nutan silmad peast


Nagu ikka, inimesed jagavad kõike ja kõigega ei suuda sa kursis olla samal ajal. Samuti jõuab meieni igapäevaselt info mida näha ei taha ja meeleldi oleks mõne teema suhtes teadmatuses. Paratamatu see aga on, et me loeme ja kuuleme asjadest mis meid rivist välja löövad.
Nt lugesin ma eile poppkornist. Jap.. maisist mis paisub! Ja ma nutsin nii suure lahinaga ja kindlasti polnud see rasedusest ns tekkinud emotsioon, vb võimendatud minu olekust, aga siiski ehe. Lugu rääkis sünnipäevast ja selle kaunist kulgemisest hetkeni mil pere kolmeaastane jooksis elutuppa, suu ammuli, silmad klaasistunud. See hetk jäi vanematel oma lapsega viimaseks, rohkem nad kontakti temaga ei saanud, sest ta prantsatas vastu maad. Kuus kuud hiljem ta haiglas suri, aga ajusurma suri ta juba mõned tunnid peale poppkorni söömist, hoolimata isa püüdlusest elustada ja aidata, paraku laps lämbus, tekkis hapnikupuudus ja nii sellest pisikesest ilma jäädi. 
Mul on ka kolmeaastane ja ma sureks kui temaga midagi oleks! Ausalt! Lapsed on kõik mis meil on, ainuke mis loeb, keegi kellest hoolid ja temast ilma jääda oleks sama mis surra. Uhh.. siiani ma võbisen kui sellele mõtlen, sest ma ei suuda seda siiani peast pühkida. Muidugi kaasnesid selle teemaga ka pildid jne, aga ma ei taha neid jagada. 


Siis kerisin ma meie toredas FBs edasi ja silma jäi teine artikkel. Auto, mis hilisõhtul sillapiirdesse sõitis ja sealt edasi jõkke. Tegu oli emaga kelle tagaistmel oli hälliga 6 kuune beebi. Kuna sild oli kehvasti valgustatud, siis autot märkas järgmisel hommikul kalamees. Politsei saabus ja oli plaan oodata päästetöötajaid, aga ametnikud kuulsid naise häält appi hüüdmas. Seega läksid mehed vette ja said tagumiselt istmelt kätte beebi kes rippus pea alaspidi ja õnneks külma sügis/kevad veeni ei ulatunud. Ema oli siiski juba eelmisest õhtust surnud. Politseid imestasid, sest mõlemad kuusid naise häält appi hüüdmas, aga see ei oleks kuidagi võimalik olnud. Beebi jäi ellu.
OMG! Miks ma neid asju loen eksole? Sest ma olen kiiksuga ja ma ei taha, aga samas justkui PEAN kursis olema selliste asjadega. Ma ei suuda jätta ka vaatamata ühtegi loomapiinamise videot, isegi kui enamuse ajast on silmad kinni, siis ma vaatan ära. Siis ma justkui tunnetan looma valu ja püüan vaimselt temaga ta jubedal hetkel olla, sest liiga teevad ikka ja jälle meie endi liigikaaslased (INIMESED)!  Nt video jänesest kelle käpad olid kinni seotud, kõrvad pingil istuva ja looma jalgevahel kinni hoidva mehe haardes, kes teise käega karvu koos nahaga looma küljest lahti rebis. Jänes tegi nutva imiku häält! Ma ise videot e vaadanudki vaid ainult kuulasin. Ma ei saa öelda, et olen liha vastu ja ei kanna villa, et mul pole lambanahka põrandal või nahast saapaid kapis, aga alati kui ma midagi soetan, siis peale väikest uurimustööd. Ma tean, et ka see ei anna alati õiget pilti, et kuidas loomi koheldi, kuid paratamatu on see, et neid piinatakse siiski edasi. Lihtsalt me saame ennast teadvustada kelle käest ja mida me tellime/ostame/saame, sest poe kanamuna on mulle juba ammu vastikuks saanud. Lambanahk tasub osta talunikult kes ei müü hulgi, seega kasvatab ta üldiselt looma armastuse ja hoolega ja mitte suure kasumi pärast. 
Meie ümber on nii palju julmust, aga me pigistame ikka silmi kinni. Sa saad midagi teha isegi kui sa ei suuda inimlikust osast loobuda ja liha nurka visata, sa saad hoida ennast kursis nende loomade käekäiguga kelle tooteid sa tarbid ja praamkida välja need kus loomi halvasti koheldakse. 

Kui sind külmaks see teema jätab, siis oled sa inimkonna häbiplekk!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?