Täna süütan ma ühe lapse kadunud hingele küünla

Esmalt.. kui sa oled nõrganärviline või kergesti minestav, siis see postitus pole sulle. Seda enam kui armastad loomi.





Täna algas mu päev ultraheli ja lapse teemaga, sõit 120km kaugusele ja tagasi. Nii oli kuni poole päevani. Hetkel mil koju jõudsin ja koristama hakkasin. Mees hüüdis, et saatis mulle video. No mis ma siis tegin? Haarasin oma telefoni, sest ns mees mulle umbes jama ei saada. Videos oli väike tuhkur kes meeleheitlikult filmija abi püüdis saada. Küll üritas sülle ronida ja näidata, et oskab mängida ja on sõbralik. Silmis oli loomal pilk mis palus, palus inimese abi, sest inimese käe läbi ta sinna sattunud oli. Tegemist oli siis koduloomaga ja ilmselgelt siiski hoitud loomaga, sest ta tõesti tegi kõike, et saada sülle. Paraku filmija ise aidata ei osanud ja pani vaid filmi üles. Samuti sain ma umbkautselt teada, et ta on surnuaias ja nii ma sinna ka kohe poole video pealt tormasin. Telefonid ja kõik asjad jäid maha, sest video oli juba 2h tagasi üles laetud. Püüdsin varestest, koertest ja pahatahtlikest ette jõuda. Nii ma sinna jõudsin, tressika väel, kammisin surnuaeda risti põiki läbi tehes kõikvõimalike hääli mille peale meie tuhkruplika reageerib hästi. Ma sahistasin jalgu, kudistasin, piiksusin, vilistasin, vedasin jalgu järgi. Kahjuks mu keha hakkas külmale alla vanduma ja rasedusega ei saa ka riskida. Suundusin koju, et uurida, kas keegi on looma juba leidnud, sest see ei oleks võimalik olnud, et ta mul lihtsalt märkamata jäi. Arvasin konkreetselt, et keegi ta kaasa võttis ja ära viis, vb omanik kes ei julge avalikult öelda, et leidis, sest nii mõnigi loomaarmastaja oleks tal pea otsast hammustanud. Olin mõned tunnid kodus ja jälgisin postitust, samas võttis veel 1 murelik inimene minuga ühendust ja nii me kahekesi muretsesime. Kuid kui pimedaks minema hakkas, siis mul lihtsalt süda ei lubanud looma surnuaeda jätta. Ma läksin tagasi, sel korral korralikult riides, valmistunud, et käin oma enda tuhkruga kõik haudade vahed läbi. Minu üllatuseks seisis seal värava taga mees kes video tegi, mures näoga, sest ka tema süda jäi tegelikult looma pärast valutama. Paraku tööinimesena polnud tal võimalik looma koju viia, veel enam kui ta omab jahikoerasi ja palju teisigi. Lootis, et suur FB aitab omanikul loom leida, sest tundus ju ikka, et keegi ta sinna kaotas. Kui inimene loomast midagi ei tea, siis ei tea ta ka ohtusi. Ta ei aimanud, et seda looma kodus peetakse, aga aimas, et kellegi oma ta olema peab kui sülle palus. Paraku ta võõrast looma kaasa võtta ei julenud ja nii ta seisis seal, oodates veel üht murelikku kodaniku kes mitmekümne km kauguselt saabus, et ka pisikest otsida. 
Mina sain väraval mehelt juhised, et kus ta täpselt teda nägi. Sedasi ma siis oma loomaga, kes agaralt muudkui mulle musisi jagas, pisikest abitut loomakest otsima hakkasin. Kui ma võtsin enda oma kaasa siis eesmärgiga teine välja meelitada, millega loom mind aga üllatas oli jälje üles võtmine. Vingerdamata ja keerutamata viis ta kohe mind kümmekond sammu filmimise kohast edasi ja seal ta oli! Minu loom andes parima, et äratada sõpra, paraku seda sõpra äratada enam ei saanud. Välised vigastused pisikesel puudusid, kahtlustasin, et ainult toas olnud loom, ehk veidi külmunud. Alustasin sellist asja mille peale vanem generatsioon silmi pööritab ja ütleb fuihh.. võõras loom ja haigusi täis. Aga mina nägin temas abitut looma, kes mõned tunnid tagasi hoogsalt abi palus. Nüüd ma silitasin, masseerisin, turgutasin, saputasin, aga midagi ei toimunud. Siis nägin, et saabub ka teine otsija ja hüüdsin talle, et jäime hiljaks. Tuli kiirelt sinna, et näha kui hiljaks, haaras ta sülle ja silitas ja turgutas, sest kange ta ju polnud.. lootus oli vast kõigil hinges, eriti minu tuhkrul. Paraku lahkusime me sealt kõik olematu lootusega, teine naine võttis loomakese kaasa, et ehk on veel miskit teha, aga kui ei, siis vähemalt ei jää varestele nokkida. 
Kuid mind huvitab, et kus kurat see omanik on, siiani pole mõiganud looma otsida? Pole ühtegi last ega sugulast, õde või venda kel oleks FB ja teaks, et igal tegelasel on oma grupp ja seal ikka jagatakse kui nähtud on! Mismoodi selline loomalaps, kes minu niigi liiga väiksest tuhkrust pisem oli sedasi surnuaeda maha jääb? MISMOOOOODI????!!!! Kus on teie silmad ja süda? Mis temaga juhtus? Miks ma teda enne ei leidnud, ta polnud siis veel surnud, ta oli alles jahutamas kui ta leidsime! Miks on looma saatus inimeste tõttu selline?! 
Olgu see selle südamel kes oma looma hoida ei osanud, selle südamel kes talle liiga tegi ja nende kes talle appi ei läinud! Täna süütan ma küünla, et see väike hing leiaks tee sinna kuhu tal tuleb minna, või näitamaks, et minul ja paljudele teistel on see loom hinges! Tema tegi kõik mis suutis, et abi saada, keegi võttis temalt tema elu! Valgustagu ja soojendagu see küünal seda puhast ja süütut hinge, kes saatuse tahtel inimkalmistul ka oma keha pidi jätma.

Hoidke oma loomi, nad armastavad teid! Teie loomadele olete te jumalad, sest nende elud on teie kätes. Sinu loom usaldab sind, tema ei reeda, sina reedad teda! Ära võta looma kui sa teda ei taha, ära võta vastutust kellegi eest kelle osas pole sa eeltööd teinud. Loom ei ole meelelahtus, loom pereliige, ta vajab inimest ja seda, et inimene teaks mida ta reaalselt vajab! Sellel loomal ei olnud peale inimese kedagi ja see inimene reetis ta.. ma küll andsin parima, et teda aidata, aga saatus tegi oma töö. Vb selleks, et ma nüüd kirjutaks sellest, ehk selleks, et olla õpetuseks ja säästa paljusi teisi elusi!
Ma siiralt loodan, südamest, hingest, et kellegi kalk süda soojeneb veidi, kellegi südametunnistus hakkaks piinama ning nii mõnigi kes iga sügis looma hülgab, seda enam kunagi ei teeks!





JÄLGI MIND KA FBs

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?