Süda minu südame all liigutamas


Hommikul olid mul väiksed valud alakõhus. Õnneks pole esmarase enam ja ei hakanud paanitsema, neelasin no-spa alla ja nüüd täitsa hea. Tibu aina liigutab ja ujub mu sees ja mina seletan talle, et mida ma söön ja et varsti on pikk sõit Tartusse ja siis rongiga tagasi.
Iga hommik vaatan ma oma paisuvat kõhtu ja silitan seda, tunnen kuidas ta vastu silitab ja emotsioonide tulv ikka ja jälle siis pisarad silma toob. Samas olen ma ka oma deemonite küüsis kes kõrva sosistavad, et mul hakkab raskeks minema, aga seni olen üle olnud ja peale surunud mõtte, et siiski otsustab seda tulevik ise. See on meie pere väike ime, hetkel rohkem minu oma. Ta liigutab mul kõhus ja kuuleb mu häält. Mina saan temaga juba suheldes kontakti ja mina tunnen juba armastust selle tegelase vastu kellega kohtume 4 kuu pärast. 
Ma ei karda sünnitust, seega säästan ma paljusi küsijaid ja kuigi minu sünnitus oli võrdne sea tapalavaga siis oli protsess kiire ja ei lõppenud surmaga vaid maailma kaunima imega. Mulle meeldis haiglas õppida lapsega ümber käima ja teada saada, et mida ma selle uue, väikse, karjuva, kakava ja pissiva tegelasega pihta hakkan. Nüüd see minu esimene ime on kolme aastane marakratt keda ma kogu südamest armastan ja peagi on mul veel keegi keda sama palju armastada. Sama tekib küsimus, et mis mu mees arvab, et ta ei oska oma armastust jagada? Siin ju polegi midagi jagada, sul tekib teine samasugune armastus lihtsalt juurde ja sa ei armasta teist sedavõrra vähem, et oleks armastus pooleks, sa armastad teist sama palju. Aja jagamine on keerulisem, aga meid on ju samuti 2 tk seega vahetustega armastuse jagamine. 
Mind mehe sõnad enam ei hirmuta, sain oma peas tema hirmu läbi kaalutud ja kuna mul endal sellist hirmu kunagi olnud polnud, siis saingi seda tema vaatepunktist vaadata. Aga ma tean, et see hirm kaob kui ta teise pambu ka kätele saab. Nii lihtne see on! Kas on emasi kes ühte last vähem või rohkem armastab? Ma ei usu, kui armastad ühte, siis armastad ka teist ja selles polegi küsimust. Ainuke mida nad vajavad on erinev lähenemine ja suunamine. Iga laps on oma nägu ja sa ei kasvata neid raamatus olevate punktide järgi, sest iga punkt teeb ühega ühte, aga teisega teist. Nii nagu mina ei ole tuttav armastuse jagamise hirmu osas, aga mehel see hinge kriibib. 
No ja lõhna tajud on mul küll muutunud, ikka patsutan kõhule ja kihistan naerda, sest ma tean kes selle taga on. Eile kui mees taas maale lidus, siis teodorant mida ta lasi ajas mind öökima. Kui ma talle seda ütlesin, et see haiseb kohutavalt siis ta vastas mulle peadpidi riidekapist, et ma olen ikka puhta rase, ise valisin talle selle. No ja ma ei vali ju kunagi midagi pildi vaid ikka nina järgi. 
Ometi pole täna päikest, aga ma näen, et minu kõht on mulle soojuse allikaks, sest ma lihtsalt nii väga armastan juba seda last ja seda ootust ja mõtet, et varsti on ta meiega. Ma vaatan beebiriideid teise pilguga ja vaatan igatsevalt vankri kookonit. No ja siis hakkab pihta- esimene pea hoidmine, keeramine, roomamine, sammud, sõnad, iseseisvumine. Ohhh.. 
Seega, sina seal, minu naba taga, ma armastan sind! Ja ei jõua ära oodata, et sinuga kohtuda! Sind ootavad emme ja issi ning väike venna. Ole tubli seal ja hoia ennast, ma püüan ka sind hoida. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?