Mees sõitis lapsega minema ja mina jäin maha


Reede, nii mõnigi minu inimene teab, mida see tähendab. See tähendab seda, et kui teistel meestel vajuvad tagumikud diivanitesse, siis minu oma sõidab suuremat tööd otsima ja ilma teenistuseta. Pole mul õnneks seda sohvameest kes õllet teleri ees lürbiks. Jube mõelda isegi ja reaalselt ma võbisesin ka selle mõtte peale. Kuna minul on aktivist teine pool, siis korter on talle nagu lõvile puur.
Õnneks on tal maakodu ja ta sõidab alati sinna, mina ikka olen kaasa jõlkunud, aga üldiselt ma ei tee seal ju midagi ja võõras kohas pole seda motti ka nii palju, et kusagile asjatama minna. Seega ma jäin koju, ilmad ka nii kaunid, et mõnus ju metsas jalutamas käia ja õhtul teetassiga mõnda õudukat vaadata, et siis kindel olla, et enam ma pole ''üksi''. Kütan pliiti ja soojendan varbaid.. täna sai metsas möllamas käidud. Korra lähen viin oma laiskvorsti (tuhkur) ka õue lumme sumama. Käin ehk poes ja ostan sülti, keedan kartulit ja no.. tavaliselt võtan lapse kaisuka, panen mehe pusa selga ja vahin kas telerit, lumesadu (mis on muuseas niiiiiii fantast!), tuleleeki, kakao/tee auravat kogu ja teen näo, et ma naudin.. tegelikult mõtlen, et mida mu kaks kõige kallimat teevad, kas nad mind ka igatsevad, kas tulevad varem koju.. mitte ülehomme õhtul. No ja kui magama lähen, siis laon voodi patju ja lapse kaisukaid täis ja vahest poetan pisara ka, aga ma ikkagi tunnen ennast kodus paremini kui mitte midagi tehes rahva keskel. Üldiselt on mehe vend ka oma perega seal ja kuna lapsed kaklevad nii hullusti (eriti minu mõistes), siis mul ei peaks närvid vastu. Nagu ma öelnud olen, ma olen oma laste inimene, teiste lapsed kui on sugulaste omad, siis on nad mulle kallid, aga ma hoian meeleldi eemale ega otsi kontakti, sest ma jään sellega jänni ja tunnen ennast ebamugavalt ( MA tean, et OLEN VEIDRIK!). Pealegi ei oska ma sellises olukorras kunagi enda lapse eest seista, ma lihtsalt ei taha midagi teisele lapsele öelda kui ma ta vanemaid kogu-aeg nägema pean.. seega olen ma vastik kaagutav ja tänitav ema oma lapsele, et see siis parem eemale hoiaks ja kui ka haiget saab, siis pahameele suunan ma ka valele sihtmärgile ja selleks on oma laps. Seega.. kui mees selle keskel olla tahab, siis ise teab kuhu trügib, aga mina jätan nüüd ennast välja.. igatsegu ma siis ennast kasvõi lõhki kui tahan! 
Pealegi olen ma hetkel rase ka ja väga trotsiv iga asja osas. Siis pole hea mitte omade keskonnas viibida, sest tekib tunne, et sind vaadatakse nagu hulluks läinud looma. Tegelikult ma ei oska oma hormoone üldse talitseda ja meeleldi paneks ma pea liiva alla. Mulle jubedalt meeldib ju pahurdada teiste seltskonnas, kes mind õieti ei mõista. No ja siis lapse osas.. uhhhh.. maailma hullem ema kui ma veel mõne lapsevanemate seltskonnaga koos olen, sest parem ikka vältida jama kui tegeleda sellega ja siis see ennetamine on nagu pimesi noolte ja nugade loopimine. 
Mees aga las ehitab... tal ikkagi hobi ja ta naudib seal olemist, vaba aega ja seda, et saab mõtted saepuru sisse matta. Pealegi teeb ta nii kauneid asju, et patt oleks talle neid keelata. :D

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?