Kõik ju teavad, et keda ma lootsin täna läbi ultraheli näha


Nagu ma varem kirjutanud olen, mul on kodus poeg ja ma oleksin tahtnud, et ta oleks endale kaaslaseks venna saanud. Nagu iga normaalne ema, siis selle mõtte peale ma noomisin ennast ja korrutasin, et olgu ikka terve, aga seda tahame me naguinii ju alati kõik! Täna ma siis suure õhinaga sättisin hommikul oma nodi kokku ja nii me mehega teele asusime. Näha oma beebit ja vaadata, mis ta teeb ja kes ta on. 
Kuna see soo teema mul alateadvuses hinges oli, siis hoidsin ma hinge kinni kui ta organid kontrollitud said ja küsis, et kas sugu ka huvitab. Huvitav oli vaadata, et nagu kõik mu ümber nii ka arst teatas rõõmsalt, et tegemist kõige järgi vaadates on SEL korral tüdrukuga. Kohe kui ta minu ilmet nägi, siis kadus tal ka see totter naeratus näolt. Mis ilme mul oli? Ma ise ju ka ei tea, eks ma natuke jahmunud olin ja hakkasin peas ennast ümber keerama. 
Natuke vaikselt ja tagasihoidlikult lahkusime me kabinetist ja suundusime ämmaemanda ukse taha. Mees uuris mind aina pilguga ja keerutas muude teemade ümber, mina surusin oma kõrvu mõttes kinni ja korrastasin oma mõttemajandust enda kupli sees.
VIIDE
Kui ämmaemand saabus, siis mul juba oli kergem olla ja kui rääkima hakkasime ning ta küsis, et kumb oli, siis aimas ta juba kui ütlesin, et tõenäoliselt tüdruk, et ma ootasin taas poissi mõttes. Naeratas mulle ja ütles, et eks sa vajad veidi toibumiseks aega, paljudel pidavat ikkagi mingi ootus olema, aga mina olen oma ootuse puhul eriline, sest kõik ajavad komplekte taga. Mina lihtsalt arvasin, et vennad on ikkagi vennad ja kunagi üksteisele nii moraalselt kui füüsiliselt olemas. Teine on see, et ma pelgan tüdrukuid. Olgu mis on ja kuidas ma ka ei taha oma pead liiva alla peita, siis tegelikult oli mul sees paanika. Mingist hetkest algavad muki lakid ja see tibitamine mis on nii vastu näidustatud mulle. Ära tee seda ja ära tee teist, sa oled tüdruk, pane juuksed ikka patsi, ära istu nii, ära seisa naa. Pealegi hetkeses ühiskonnas õigete väärtushinnangutega noort naist kasvatada on raske, sest see mis juba lasteaedades pihta hakkab.. oeh! Juba on nad edevad ja eputavad ja siis kui nad 15 saavad, siis kiidavad kõik, et on juba selle ja tollega maganud. Ma tahan ikkagi oma tütrest kasvatada naist kes ootab oma õiget mitte ei proovi kõiki läbi. Ma tahan, et ta oleks pigem viisakas daam, mitte glamuuritar. 
Pm.. pole asi selles, et ma tüdrukust vähem lugu peaks, mul on lihtsalt hirm, et ma ei suuda kasvatada teda nii nagu ta seda vajaks. Või pole ma nii naiselik eeskuju talle. Ja siis ei oska ma kaitsta teda ohtude eest! Poisiga on see, et tugevaks kasvab ta ju nagunii, minul jääb talle vaid head kombed ja usk endasse teele kaasa anda. Ja juba riided on lihtsam teema, paned ilusad poiste riided selga ja kõik.. püksid, pluus, pusa ja jalanõud. Tüdrukuga vaataks mind kõik imelikult kui ma ei taha talle kleite selga ajada nii, et pitsid ja satsid kõikjalt välja turritaks. 
Aga noh.. eks ma mõtlen ka raskemaks selle asja ja tegelikult eks ta tule ikka vanemate nägu. Seega oleme me mäel kõik lumelauduri riietuses, lauad all, kiivrid peas ja pole vahet, et kas ta on siis sinine või roosa (arvatavasti mitte roosa!). :D 

Kommentaarid

  1. Mul on täpselt vastupidi. Tahtsin tüdrukut, roosat, kleite ja satse ja patse jne. Aga tuleb poiss. Mina pelgan just poisse ega oska midagi peale hakata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :D Eks me oleme proovile pandud. Õnneks oli ta igati terve ja korras laps. Olgu siis tüdruk. Tüdrukutest pidigi kunagi emale rohkem rõõmu olema. :D
      Posid on lihtsalt nii iseseisvad lapsed, tragid ja tublid. Ning kunagi on nad targad ja tublid mehed. :D

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?