Lapse kasvatuses tehtavad vead

Esimene viga on see, et sa arvad, et kasvatad last. Isegi oma lille ei kasvata sina vaid see kasvab ise. Ning ma ei noki nüüd selle kallal, et kastad ja kasvab vms, ei sa ei kasvata teda ka vaimses mõttes. Iga inimene sünnib omamoodi iseloomuga ja nurgaga mille alt tema maailma vaatab. See lase mis toimis vb su emal sinu peal või sul esimese lapse peal võib hoopis vastupidise mõju avaldada hetkeolukorras teise lapse peal.
Minu suurim viga on oskamatus karistamise osas. Tean, et endale tuleb kindlaks jääda ja naljad, et "ära söö jah, ei sa ei tohtinud ju süüa" ise kõrval naerdes on ilmselgelt lapse eksitamine keelamise osas. Mismoodi ta hiljem meil aru peaks saama kas sa keelad naljaga või naljata.  Mina ei oska karistada nii, et häält ei tõsta, sest aju annab kohe signaali, et ta ju ei kuula, sa pead karjuma. No ja siis on see juba talle tavaline, et emme räägib tavalisest kõrgema noodiga. Seega ma kaevasin augu ja hüppasin sinna lausa peakat. Muidugi on osav asi lapse ümber suunamine, aga mis hetkel sa talle selgeks tegema hakkad, miks ta just nimelt selle kapi otsa ronida ei tohtinud ja miks ta võiks hoopis palli võtta ja korvpalli mängida. Siis kui liiale läheb paliga juba pead suunama, et mängi toda või toda, aga kui seletama kukud, et kui sa liiga kõvasti viskad, siis tema naerab laginal ja ei kuula jälle midagi.
Mis siis õige on, kuidas õigesti kasvatada. Teate, sellel on vaid 1 kindel meetod. Kannatlikkus, rahu säilitamine, püsivus ja unusta ära, et sulle just keegi mingi messi vaatis või telefon andis märku, et palk tuli üle. Püüa seletada senikaua kuni laps kuulama jääb või kaasa asjasse asjad ja püüa seda näitlikult teha. Kui tähelepanu käes, siis seleta võimalikult arusaadavalt misk ta midagi teha ei tohtinud ja pärast uuri kas ta ikka aru sai. Ja siis sinu osa on mitte kunagi tema nähes libastuda ja seda asja teha mis temale keelatud on. Nt minu laps on kindel, et tema on ka täiskasvanu ja tema teeb just nimelt seda mida sina ka teed. Ja siin on jälle midagi mida õppida. Nt keelata lapsel nõude pesemine või pesumasina täitmine on väga vale. Kord sa ju hakkad tal paluma seda teha, aga alateadvusesse jääb talle see keeld meelde ja tekib trots. Seega püüa seletada, et teete seda koos ja neela alla oma kompleks nõudepesu vahu ees mis mööda kappi alla niriseb, naguinii ujub peagi köök, sest ta võtab lusika ja paneb selle veejoa alla. Sina ei kasvata, õpetad ja seletad ning suunad last, see ongi meie töö. Märkata mida meie laps teeb ja püüda aru saada kas see on hea või halb. Meie lapsed õpivad kõige paremini meie pealt. Seega väga oluline on paaridevaheline koostöö ja üksteise austamine, sest ka paarisuhe peegeldub kunagi lapse suhte pealt tema tulevase elukaaslasega.
Muidugi on veel triljon asja mida mina valesti teen ja kindlasti eksin ma veel miljard korda, kuid ma püüan siiani endast parima anda, et just tema head küljed välja areneks. Nt mina ei salli seda kui lastele mingi trenn peale surutakse. Muidugi on trennid olulised ja nii ka mina lisan oma lapse trennidesse, aga minu rida on siis ka näha, kas lapsele see meeldib või käib ta seal vaid kohusetundest.
Kunst on see lapse kasvatamine kas pole? Ja samuti ei ole ju õige vaid see mida mina arvan, sest ma tean paljusi neid emasi kelle pealt ma õppida võiks. Musterema pole naguinii olemas. ;)




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?