Kaldun füüsilise karistuse/lähenemise poole lapse osas

Alles ma lõpetasin postituse teemal kuidas last kasvatada ja juba täna saan ma kirjutada füüsilisest ihunuhtlusest ja selle tõhususest. Masendav eksole, sest tegelikult oleks vaja ju selle lause pealegi juba lastekaitse kaela saata ning laps armastuseta majakese poole teele panna, et ta seal kõikide tuhmunud silmadega laste keskel oma kodu ootaks nagu kutsikad varjupaikades. Täna sai mu laps esimese laksu vastu tagumikku. See küll tõmbas tema tähelepanu korra oma hullu panemiselt minu peale, aga siis pahvatas ta laginaga naerma ja hüüdis: palu veel, palu veel (ehk: palun veel, palun veel). See tundus mulle nagu litakas mööda vahtimist. Muidugi ei löönud ma teda nii, et seda saaks löömiseks nimetada, aga matsu andsin ikka, sellise pehme matsu ja uus asi ikka ju tirib pilku. Seega pidasin hästi oma reeglitest kasvatuse osas kinni ja juhtisin ju tema tähelepanu muule asjale. Tema pidas seda mänguks, mina karistuseks, aga lõppkokkuvõttes naersime me mõlemad, üks uuest mängust ja te