Kommentaatorid blogijate vastu

Lugedes tagasisidet mida minu sõbranna oma blogipostitusega sai, siis võin arvata, et perekooli kommentaatorid on nüüd blogijate vastu sõja kuulutanud. Aga mis siis ikka.. ma võtan väljakutse vastu ja häbenemata oma nägu ja nime.
Kui ma Anu  lugu sellest milline pilt talle vastu vaatas spordikeskusest kui ta trenni läks, ning julges inimesi ilusateks ja rikasteks nimetada, siis tundsid paljud ennast solvatuna. Kas siis see rikas ja ilus on solvav? Viimasepeal trenniriided? Või sõna inetu pardipoeg mida ta kasutas iseenda kohta? Ma hästi ei mõista kohe, sest nüüd kaalub teine, et vb blogimine pole tema jaoks, sest peab iga sõna läbi kaaluma, et vb keegi jälle haarab mõnest tähest ja väänab selle tema kõri ümber.
Samuti saan ma ise ka koledaid kommentaare küll oma pere kui kodu, iseloomu ja tunnete pihta. Masendav, sest mul on tunne, et kõik need hullud on perekoolist meie postituste alla kolinud. Kusagil on vaja ju ennast välja elada ja miks mitte seda teha meie peal. Perekoolis pole võimalik ju ennast hetkel välja elada ning kõik on Malluka peale kurjad, sest ta sõna võttis. Iseenesest müts maha, sest temal on juba piisavalt paks nahk või kaalub headus üle. 
Mis probleem teil on inimesed? Kui te ei loe huvi pärast vaid just põhimõtte pärast, et leida miski mille kallal tigedalt haukuma hakata, siis mine nuusi kellegi teise blogi, imelik, et tuled pereblogija või hobiblogija postituse alla kraaksuma, et me oleme nõmedad ja et me haiseks minema, et meil on nõmedad perekonnad või liiga paksud põsed. Võtke end kokku.. minge peegli ette ja karjuge sellele seal näkku kelle tõttu olete nii tigedad. Kui sa endale ei meeldi, siis pole vaja teiste pihta pori loopida, kui su pereelu on kehv, siis võta midagi ette, kui sul on liiga suur vistrik vasaku kanni peal- mine naha arstile. Üleüldse mine jõusaali ja vala seal oma viha välja. Aga kui tahad siin all seda teha, kätt ma ka ette ei pane, sest kokkuvõttes jääb rumal mulje mitte minust vaid kirjutajast endast. Kui sa veel anonüümne oled, siis arvatavasti häbened ka veel midagi või ise ka seda mida kirjutad. Julgust napib, aga vaja lõugu lõksutada. 
Tunnen juba kuidas ihukarvad turri lähevad kui tean, et kõike loevad ka needsamused enesekesksed ja probleemsed inimesed. Ometi on ju meis kõigis palju head, miks on vaja oma halb külg esile tõsta?
Iga blogi pidaja muidugi tahab tagasisidet, nii head kui halba, aga ta ei oota sellist suvalist lahmimist või eneserahuldamist mõttest, et ehk rikkusin ma teise päeva ära. Ma tahan tagasisidet oma postitusele, arvamusi, soovitusi, et muuta ennast paremaks ja täiustada. Hoiame kokku ja hoolime üksteisest, ning Anu rääkis nii õigesti. Pealegi puudutatuna saab tunda ennast vaid see kes ise ka nii endast arvab. ;) Lihtne.
Tegelikult ma ei saa üldse aru, et miks need anonüümsed kommenteeriad meid ei salli. Kas tegu võib olla selles, et meie avaldame arvamust avalikult ja nad ei kannata välja mõtet, et meid loetakse ja pöidlaid hoitakse. Või on asi selles, et me ei häbene figureerida teiste ees oma näoga ning iga lajatus mis me saame on otse isiku, mitte kommentaari pihta. Peale selle puudub meil valehäbi või vajadus kellegi kallal ennast välja elada.
Kes kirjutab ilust ja moest, kes perest ning kodust, spordist ja tervisest või reisidest ja peab üldse pildiblogi. Kuid ikka leiab keegi, et mõni koma või aga solvab teda kas juuste värvi või tagumiku kuju pärast. Ning siis juba kireb ta anonüümselt ja otsib kaasvõitlejaid.
Mul on kahju teist!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?