No kuhu ma oma rämpsuga kadunud olen


Tundub, et minu kallid mittelugejad tunnevad minu postituste mittelugemisest puudust. :D
Nimelt kirjutati mulle armas kiri, kus uuriti, et ma ei jaga oma jama enam kusagil, et kas olen oma rämpsuga koomale tõmmanud ja inimesed rahule jätnud? Nojah, vastasin talle, et tundub nii ja siis vastati, et kui midagi tarka kirjutada, siis võin ju ka edasi trükkida. :P
Igaljuhul püüdis see inimene olla piisavalt üleolev, karm, ükskõikne jne, aga kokkuvõttes tunneb ta minu rämpsust puudust. Nii armas sinust Keitlin. Ma luban, et kirjutan seda rämpsu juurde, sest muidu pole kusagil vinguda ja ennast koduste murede käest päästa ja välja elama tulla. Miks sa just minu blogi valisid, ma ei tea, vb kuna ma ikka natuke reageerin ka sinu kirjadele või austan sinu teadlikust sõnavabaduse suhtes, samuti respekt, sest siiani oled sa oma kommentaaridega sündsuse piiridesse jäänud, ma tänan. 
Ps minu haisuloom elab hästi, haiseb omaette puuris preagu magusas unes. Seega tema pärast te muretsema ei pea. Ja siis on ta muidugi mul tubli seltsiline ka ja vahva aktivist kui ei maga, laiskur kui magab ja nunnukas kui otsustab, et ta tahab nüüd heakskiidu musi saada.
Markus elab suurepäraselt! Sai 17 nov kenasti kahe aastaseks ega pipardanud vananemise suhtes mitte üks teps. Ma ka ei tea mida ta ise oma sünnipäevast arvas, sest meie kodus pole veel korraga nii palju rahvast käinud ja kõik tõid veel kingitusi ka, kallistasid ja soovisid õnne. Igastahes oli ta rahul ja magama minna ka niiväga ei tahtnud. Onulapsi nägi ta ka üle pika aja ja nautis nendega koosolemist täiel rinnal. Ta on alati tähelepanu armastanud ja sünnipäeval tal sellest puudust ei olnud, ka minul oli tore ja kuigi meie pidu oli meie kõige inetumas toas (remontimata), siis oli ikkagi ilus pidu, mõnus seltskond, ja kõik nii hästi. Ei tea kas poja ootab nüüd alati kõikidelt külalistelt ka kingitusi, ma ei tea, aga ei imestaks, kord nad ju tõid. :D
No ja siis tuli lumi maha, rahutunne mis mind täna valdab just tänu lumele on suurepärane. Kolm eelmist päeva värisesin ma lume ees nagu püüaks see mind tappa, aga ta püüdiski ju! Kuna mul talverehve ei ole, arvasin, et on, hetkeni mil nägin, et rehvidest on pooled naelad kadunud ja teised pooled kulunud, siis mõistsin, et saan palgapäeva oodata, et selline väljaminek teha ja ka oma neljarattalise talvevarustusega üle külvata. Hetkel olen ma olnud liikluses nagu tigu, aga põhjusega. Ma püüdsin kogu hinge ja südamega nii enda kui teiste elusi säästa, sest kõik juhid teavad, et kui on libe ja sul pole talvepapusi, siis võid sa vaid peas arvaa, et sina autot juhid. Tegelikult vajud sa sujuvalt nagu kelk kallakust alla. ;) Paraku on kõik teed meil kaldega. Siiani olen hädas olnud vaid lapse lasteaia ees kus ma enam minema ei saanud, sest üks ratas sattus lohku ja no ükski kelk ise mäest üles ei libise. ;)
Täna on lumi kaunis ja rahu toov. Ilus on ju lume krudin saapa all ning selle sädelus õhtustes linnatuledes. Karge ja kerge õhk ning puhtus mis meid ümbritseb hetkeni mil inimsead selle ära saastavad. Peagi riputan ma kodu täis tulekesi, kellukaid ja ehteid ning toon tuppa nii kuuse kui piparkoogilõhna. Njomm. 
No ja kaaluga on mul nüüd jälle uus väljakutse, sest me teeme nüüd töökaaslasega väikse võistluse. Meil on seatud eesmärgid ja kuigi tema on meil ilus, sale ja kaunis tütarlaps, siis no kaaluga väga võistelda ei anna, aga sihi poole pürgimise ja ebaõnnestumise osas küll. Me hoiame üksteisele pöialt ja kui vaja siis anname piitsa. Saadan oma soojemad kallistused kallile Anule! Ja soovin jube ette õnne sünnipäeva puhul! Mõnusat pidu täna!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?