Postitused

Kuvatud on kuupäeva november, 2015 postitused

Kas Tallinna inimesed on idiloodi?

Kujutis
Päris masendavalt naljakas teema on see. Kas Tallinna inimesed on idiloodid, sest nad ei tea kustkohast piima tuleb ja kana muna on kana pepu seest. Ja kana ei pissi, sest ükski lind ei pissi ja kartulitele pannakse visside kaka peale, siis Tallinna inimesed ütlevad, et see on mahe.
Ma ei saa väita, et see tõsi ei oleks mida ma külapoes emaga rääkiva lapse suust kuulsin ja ainuke mida ma parandada tahaks ja mida rma juba tegi oli see, et ta ütles idiloodid ning ka idioodid, mida ta selle all silmas pidas on siiski liiga üldistavalt ja halvustavalt öeldud. Pealegi ei ela selles teaatuses mitte ainult pealinna rahvas vaid leidub ka neid väikelinnlasi kes ei tea mida munemine endast kujutab või, et piim tuleb lehma nisast, arusaadavamalt nibudest, mida nende tissil (udaral) on 4.
Vb on neil mõned koolitunnid vahele jäänud. Samas ajas lapse arvamus mind naerma. Kuidas tal emaga selline vestlus arenes või kuidas nad selleni jõudsid ma ei tea. Aga arvan, et sellel neljaastasel oleks mõnele…

Sõida surnuks!

Kujutis
Nii tige teema on kindlal põhjusel. Ma ei tea mida maanteeamet õige mõtleb, aga mina riputan küll hommikused ohuolukorrad nende kaela.
Vähe sellest, et hommikuti valitseb asfalditel kiilasjää ja soolaga ja muu abivahendiga hoiame kokku, sahad ei lase terasi vastu maad, et kõik puhtaks teha vaid peavad oma kulumisele mõtlema ning asfaldi elueale, kuid minu eluiga ei huvita enam kedagi.
Naine, ema, tütar, sugulane ja lapselaps nagu ma olen... tulen hommikuti poole kuueks tööle valmistudes pikaks 10h kestvaks tööpäevaks. Olles ärkvel kella neljast, sest pean läbima oma kulul 30km ning, siis tervelt see 40min oma elu eest võitlema! Põhipoint polegi jää ja ootamatu olukord teedel vaid see paganama rööbastik või mis tahes muster keset teed! Peaks sinu tähelepanu justkui püüdma kui vastassuunda kaldud, kuid sellel libedal teel võtab ainsagi lootuse teel püsida, sest kontakt rehvi ja maa vahel kaob sootuks. Nii me leiame endid olukorrast kus ainu8ke lootus on üleloomulik jõud või vedamine, e…

Tappev vaikus

Kujutis
Sa oled kellegagi koos, aga tunned, et oled üksi. Tunned, et kõik mida sa räägid põrkub tagasi ja miski ei jõua asja tuumani kuhu jõuda püüad. Sul on mure, mis kriibib pisarad välja, aga sind vaadatakse nii külma pilguga, et sa neelad selle vapralt alla. Tunned, et kõrvad mis kuulama peaks ei kuule ja suu mis vastata võiks ei vasta. Lõpuks tõmbud sa endasse ja otsid niidiotsi millest haarata, et elu küljes rippuda. Samas muudad keskkonda ja kõik on jälle uus. Kõik on värviline ja elav ning kõrvad kuulevad ja kuulavad, aga jutt vb ei jõua kohale. Samas saad endast välja rääkida nii palju sisse kogunenud asju, et peagi kapseldub teine inimene taas oma halli kookonisse ja sina jääd sellest kaitsvast kestatst välja.
Ma usun, et seda on tundnud iga inimene oma elus, sest kui oled olnud laps, siis tihti räägid sa täiskasvanute jaoks ebaolulisi asju ja jääd oma muredega üksi. Nii tunnevad ka paarid kel mured kuid üks on kinnine ja teine ei suuda pariääre murda. Lõpuks murrab see meid kõiki …

No kuhu ma oma rämpsuga kadunud olen

Kujutis
Tundub, et minu kallid mittelugejad tunnevad minu postituste mittelugemisest puudust. :D Nimelt kirjutati mulle armas kiri, kus uuriti, et ma ei jaga oma jama enam kusagil, et kas olen oma rämpsuga koomale tõmmanud ja inimesed rahule jätnud? Nojah, vastasin talle, et tundub nii ja siis vastati, et kui midagi tarka kirjutada, siis võin ju ka edasi trükkida. :P Igaljuhul püüdis see inimene olla piisavalt üleolev, karm, ükskõikne jne, aga kokkuvõttes tunneb ta minu rämpsust puudust. Nii armas sinust Keitlin. Ma luban, et kirjutan seda rämpsu juurde, sest muidu pole kusagil vinguda ja ennast koduste murede käest päästa ja välja elama tulla. Miks sa just minu blogi valisid, ma ei tea, vb kuna ma ikka natuke reageerin ka sinu kirjadele või austan sinu teadlikust sõnavabaduse suhtes, samuti respekt, sest siiani oled sa oma kommentaaridega sündsuse piiridesse jäänud, ma tänan.  Ps minu haisuloom elab hästi, haiseb omaette puuris preagu magusas unes. Seega tema pärast te muretsema ei pea. Ja …

Megahea ja lihtne kookosekook neile, kes köögis pole meistrid!

Kujutis
Kuna ma ise pole suurem asi kokkaja, siis meeldivad mulle lihtsad ja maitsvad asjad. Ma jumaldan seda kooki mille retsepti kavatsen teiega jagada ja kuigi ma ise kookost silmaotsas ka mitte ei salli, siis see maitsev töö on küll keelt alla viiv.
Pane ahi sooja... 150 kraadi on ok.
Võta välja köögikaal ja alusta:
400g jahu
1 tl soodat (panna jahu sisse tekitatud õõnsusesse)
1 tl äädikat (sooda peale ja lase neil kahel reageerida)

teise anumasse, kaussi kuhu hakkad tainast tegema:
500g keefir
300g suhkur
1 tl vanillisuhkurt
SEGADA

Nüüd sega jahu mix ja keefiri mix omavahel kokku, sega ja vala küpsetusplaadile, sellel olevale küpsetuspaberile

Nüüd sega kausis kokku 100g kookosepuru ja 100g suhkurt

raputa kookose mix taigna peale, kata teise küpsetuspaberiga, et kookos ahjus ära ei kõrbeks ja pane ahju.
Lase küpseda 45-50min

Kui valmis, siis võta ahjust välja ja vala väiksem pakitäis kohvikoort koogi peale kohe kui see ahjust võetud on. Lase 10 min seista ja lase hea maitsa. ;) USUS! sa EI …

Tugevad valud ja 2 aastat

Kujutis
Uskumatu, aga kaks aastat tagasi sai minust ema. Olin tüdruk, kes ei jaganud lastest halli haisu ka mitte. Nüüd tänasega saab minu emaks saamisest mööda 2 valu, pisaraid, appikarjeid, hellusi ja armastust täis aastat. Markus saab täna 18:37 kahe aastaseks.





Ma olen põlenud põrgus.. kannatades depressiooni all. Minu laps on pidanud minuga vastu 2 aastat, kus emme oli kord hea ja lõbus, siis aga tige ning halb. Me oleme suurepärased, ning kõik mis oli on Markust väärt! Nii imelist, tarka ja andekat last poleks ma loota osanud. Meie elu on tänu temale täis õnne ja õpetusi. Me areneme koos. Laps on õnn keda saada kardab iga inimene. Meie õnn! Meie poja! Palju õnne sulle mu pisike varandus!

Asi läks nii hulluks, et naaber tuli kontrollima, kas laps on terve

No mina ju see vana depressant, et ikka vahel ütleb närv üles ja kole kui lapsega koos kodus olen ja mõnda vaimselt tervet inimest juures ei ole. Nüüd läks aga asi nii koledaks, et naaber, vana naine, niigi raske kõndida, tormas trepist üles ja kopsis vastu meie ust.
Nagu ikka... hommik kui mina ei lähe tööle on minu ja poja päev, seega tema ei lähe lasteaeda ja on minuga kodus. Olin nii väsinud kui see unesoe tita minu kaissu ronis ja emme hüüdis. Mina pomisesin läbi padja: MIS? Piima! Ma ei viitsi! Emme..., almastan...., piima! Oota, ma ärkan alles. Siis poja kallistas mind ja tegi pai ning sosistas palun piima, mina muidugi siis andsin järgi ja loivasin voodist välja, kell oli 6:44, kohutav! Valasin talle piima ja läksin voodisse jälle ärkama. Siis kostus krõbin ja krabin ning ma läksin vaatama, piim oli laual laiali ja suhkur tassis kuhjas. Urisesin nagu ikka.. ahhhhrrr ja hakkasin koristama, hüüatasin, et nüüd marss köögist ära ja seda ta tegigi.
Kui koristatud sain, siis avas…

Tere hommikust

Kujutis
Mõnus päev, hommikul puges poja kaissu, Gips kimas mööda tube ringi. Mees sättis tööle, toad on soojad, tuju hea. Aga pikka postitust ma ei kirjutagi. Tahan  oma räsitud valimusest hoolimata pilte jagada.
Kuidas mul läinud on? Suurepäraselt kui rahulolematus kehakaalu osas välja arvata. Hetkel on nii tööd kui vaba aega, mis on ju suurepärane. Mingi pinge on sees, aga saame hakkama.  Vb olen üle puhanud. 😁
Ps.. jah, ma olen meikimata, kammimata, padjanäoga, õnnelik inimene. Nagu isegi näete, siis meil läheb hästi.

Uus nutikas ja selle valimine

Kuna ma pillasin eelmise maha ja see otsustas lolliks minna ning kõigile omavoliliselt miljard korda helistada, siis tuli mul fakti ees seista, et see telefon on pensionil. Nii ma siis kaalusin ja uurisin, aga inimene nagu ma olen- alati on rahast kahju ja kindlasti oleks midagi paremat sellega teha (nt sokisäärde koguda) kui mingi ekraaniga sumiseja peale raisata. Kuid siis ei saanud ma nuppe ka vanal enam kasutada ja närv ütles üles. Seega hakkasin ma netis surfama ja otsima seda ÕIGET. No tahtsin, et poleks kallis, aga oleks hea, suur ekraan, et saaks blogiga ka seal tegeleda kus ma alati olen, seega mitte kodus vaid kas liikvel olles (muidugi mitte roolis!) vaid kõrvalistujana, rongis seiklejana, kusagil matkates või ns aega veetes. Aga, mis on see minu nunnu, mis peaks olema hea hinna ja kvaliteediga? Võtsin lahti emti lehe ning e-poes läks läbikammimiseks. Ma ei pannud sinna kindlat mudelit vaid lasin võrdlusel parema välja valida. Kuid 1+ mida ükski võrdlus välja ei too on m…

Mõrv meie linnas!

Kujutis
Nagu ikka, mina ärkan hommikul kell 4:20 ja hakkan kohvi keetma. Määrin võikule taluvõid ja kuulan mis kordus jama raadiost ajatakse. Ikka ja jälle hõõruvad nina alla, et mina seda reisi ei võitnud mida ma võita nii väga tahtsin, kuigi hinges on teise võitja üle ka hea meel. Hetk hiljem rüüpan ma oma kohvi ja veel hiljem panen jalanõud jalga, tõmban oma sooja dressipluusi selga (milesse täna paraku meie väike koduloomake pissida otsustas), ning varsti olen ma autos, möödumas asula sildist ja peagi olen ma teel risti. PAGAN!!!
Hoiatuseks ka teistele hommikud võivad kiilakad olla, ma mõtlen selle all siiski teekatte libedust, sest tööle suundudes kui kell oli 5:03 olin mina see kelle auto kaotas juhitavuse ja kuigi ma ei ole just hädapätakas roolis, siis sain ma kohe aru, et mina seda masinat enam ei kontrolli. Õnneks oli mu kiirus 50km/h sest ületasin ülesõitu ja teeserv haaras mu turvaliselt oma haardesse ega lasknud mul nendes hüpersupervõimsates eurokraavides lõpetada. No ja siis m…