Load käest?!


Pean piinlikkusega tunnistama, et ma ei ole muster autojuht ja vahel ikka kipub gaasipedaal kerge olema. Kuid siiski püüan ma võimalikult ohutu teistele olla kui mul tuleb tahtmine lubatust kiiremini sõita. Paraku nüüd tunnen ma ennast nagu kurjategija!
Mitte, et miski oleks valesti... ma mõtlen nagu politsei poolt. Nemad tegid kõik õigesti ja see ongi nende töö. Ja just päeval kui tegin lisa ületunni oma 10h tööpäevale, sest nägin, et vaja veel midagi enne ära teha kui rahulikult koju lähen. No ja kui tööpäev läbi, pesust ka läbi hüpatud, siis ronisin ma autorooli. Muuseas, õhtud on juba jõhkralt külmad ja nii ma lasin siis kohapeal esmalt lihtsalt pöörded kõrgele ja enda mõistes soojendasin mootorit. Kuna ma käin tööl ikkagi Rakveres ja koju on omajagu maad sõita, siis olles enam vähem linna piiridest väljas vajutasin mina muidugi gaasi korralikult. Ja etskae, vilkurid olid taga, ning mina blondi peaga sõitsin lihtsalt tee servas, et teed anda, aga siis pandi ka punane vilkur peale ja nii ma siis seisma jäingi. 
Mind on varem ka kinni peetud, aga sel korral polnud mul oma uimasuse tõttu isegi, et mitte aimu mistõttu mind kinni peeti. Kuid teadsin, et midagi on ja lasin juba ette akna alla. Paraku midagi mul kaasas ei olnud.. ainult tööle sissepääsu kaart, aga see ei ole ei pildi ega millegi muuga. Miks just siis rahakott koju ununeb kui seda vaja on? AH???? Vähe sellest, et ma olin väsinud ja just oli selline köhahoog, et pilt virvendas, siis polnud mul ka dokumente anda, minu juuksed olid läbimärjad ja ma olin võtnud kaasa vaid õhukese tuuleka oma T-särgi peale ja nii ma siis lõdisesin seal, aken pärani ja piinlikkusest nägu kahvatu.  Politsei valgustas lambiga sisse ja küsis, et kas lähen kohe nende autosse. No ja seda enam ma tundsin, et asi on ikka jube jama. Peast käisid läbi kõik kohad kus võisin seadust rikkuda ja siis jõudsin arusaamale, et ju ma siis ületasin kiirust, sest suunda näitan ma alati, foorid olid välja lülitatud, jalakäijaid ei olnud ja ülekäigu rajad olid tühjad, autosid ei liikunud ja jooni ma vales kohas ei ületanud, seega, asi pidi olema minu raskes jalas. Ja siis sain ma enda peale vihaseks, sest mispärast oli mul kiirustada siis vaja? Kodus ju nagunii kõik magasid, väsinud olin ma ka ja seda enam ma mõtlesin, et keegi võiks mulle rusikaga vastu vahtimist anda selle eest, aga mina istusin autos ja teadsin, et nüüd annan ma raha jälle riigile millest ma mitte vähimalgi määral midagi ei pea. Oleks siis nii, et minu trahv antaks politsei käsutusse, et midagi täiendada või nende palka tõsta, aga mina annan selle riigile ja siis see omakorda Savisaare toolilükkajale. õhh... 


Aga asja juurde minnes, politsei küsis, et kas see on minu esimene kokkupuude, mina niuksatasin, et ei ole. Millega seoses olen ma siis varem olnud kinni peetud? No.. ennast ka ajas naerma mu vastus.. ma sõitsin liiga aeglaselt, 90 alas sõitsin vist 60-70km/h, sest väljas oli pine ja ma nägin vaid loomade silmi tee servades helkimas. 
Kas mind on veel kinni peetud?

Jah?
Mis põhjusel?
No ma sõitsin ka siis liiga aeglaselt.
Põhjus?
Olin emotsionaalselt häiritud ja sõitsin vastavalt oma reageerimiskiirusele.
Selge, hetkel pidasime me teid kinni, kas te aimate miks?
Ületasin kiirust?
Just! Teie kiirus oli üpris palju üle lubatu. Viiekümne alas sõitsite veatukil ...km/h sellest omakorda +/-3 
Ma vabandan, väga. (ma arvasin, et minestan ära, sest oletasin, et load jalutavad ka nüüd vaikselt riigile tagasi ja rohkem ma neid küll arki tegema ei taha minna).  Kui mu load lähevad, siis pean ma lahkuma töölt, mul pole raha ja tööle ei saa, sest autot ka ei ole võimalik kasutada. UH!
Politsei kes enne kõrval muheles kui ma rääkisin eelmistest kinni pidamistest, ütles, et arvatavasti ületasin ma kiirust siiski kogemata, mida ma arvan, et tegin ka, sest mõte oli uitamas ja spidokat ma ka ei jälginud, kahjuks. Ütlesin, et mul on piinlik ja nõustun nende kinni pidamisega ja karistusega mis ma siis saan. Õnneks sain ma rahatrahvi ja küllaltki hämmastava, sest see oli 100€ väiksem kui arvasin. Kergendus oli suur, tänulikkus ka, et nad seda vettinud kassipoega ka söögita ei jäta. Autost lahkudes ma tänasin, omamoodi kentsakas tänada kui oled jäänud just ilma rahast, kuid ma olin tänulik, sest minusse suhtuti mõistvalt ja leebelt.  Ma oleks sel hetkel neid kallistada tahtnud, aga siis sõitsin ma pikkamisi koju. Hinges kergendus ja pahameel enda osas. Miks ma nii rumal olin, murran ise selle kuradima pedaali autost välja!

Kommentaarid

  1. Dokumendid* on nüüd küll sõna, mille võiks õigesti kirjutada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?