Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2015 postitused

Paks nagu kõrvits

Kujutis
No nagu ikka tulevad kusagilt mingid killud. Leitakse ju põhjust kõikjalt ja kui sa ei taha, et sulle keegi või miski meeldiks, siis ikka ju leiad mingi asja miks, ta seda ei ole või ei meeldi. Nii siis taas mul ka juhtus, et sain kommentaari, mis muidugi ikka natuke hinge ka läks, aga kui tegu pole lähedase inimesega, siis väga südamesse ka sõnu ei haara.  Paar päeva tagasi sain ma meili, pealkiri oli kommentaar, no ja siis lugesin. Inimene oli näinud mind tööjuures ja kuna minu töö riided on orantsid, siis oli see ka osa kommentaarist.  Nägin sind nüüd ka päriselus ja sinu välimus rikkus sinu blogi täiega ära. Sa oled paks nagu kõrvits ja enam ma ei suuda midagi lugeda mida sa sinna arvutisse trükid, sest ma kujutan ette kuidas sinu rasvased viinerid mööda klahve jooksevad. Hakka trenni tegema paks! Teate mida ma esimesena tegin kui ma seda kommentaari lugesin? Ma vaatasin oma sõrmi. :D Kujutate pilti.. rasvased viinerid, kahjuks ma neid küll ei märganud, aga sõrmed olid nagu sõrmed…

Load käest?!

Kujutis
Pean piinlikkusega tunnistama, et ma ei ole muster autojuht ja vahel ikka kipub gaasipedaal kerge olema. Kuid siiski püüan ma võimalikult ohutu teistele olla kui mul tuleb tahtmine lubatust kiiremini sõita. Paraku nüüd tunnen ma ennast nagu kurjategija! Mitte, et miski oleks valesti... ma mõtlen nagu politsei poolt. Nemad tegid kõik õigesti ja see ongi nende töö. Ja just päeval kui tegin lisa ületunni oma 10h tööpäevale, sest nägin, et vaja veel midagi enne ära teha kui rahulikult koju lähen. No ja kui tööpäev läbi, pesust ka läbi hüpatud, siis ronisin ma autorooli. Muuseas, õhtud on juba jõhkralt külmad ja nii ma lasin siis kohapeal esmalt lihtsalt pöörded kõrgele ja enda mõistes soojendasin mootorit. Kuna ma käin tööl ikkagi Rakveres ja koju on omajagu maad sõita, siis olles enam vähem linna piiridest väljas vajutasin mina muidugi gaasi korralikult. Ja etskae, vilkurid olid taga, ning mina blondi peaga sõitsin lihtsalt tee servas, et teed anda, aga siis pandi ka punane vilkur peale …

Kuidas on lood meie koduloomaga?

Kujutis
Alguses oli ikka päris raske ja mitu korda oli ahtmine käega lüüa, et see loom küll on mingi vaimse häirega, aga tegelikult oli ta lihtsalt vaimselt häiritud. Mina oma kärsituses ootasin temalt, et kohe on kaisukas ja ninnu-nännu, seega olin ma ise poolearuline. Nüüd oleme me juba kohanenud oma koduga ja pereliikmetega, aga õpime veel. Nagu lugejad teavad, siis alguses oli ta mul paras murdja. Küll olid käed ribadeks ja varbad verised, aga põhipoint oli selles, et mina alla ei anna. Paraku oli hetk kus ma käega lõin, aga sel hetkel võttis ohjad üle mees. Suur koolitamine läbi kiljatuste, kzz´ide ja karistuste (nipsud vastu nina, puuri panek, turjast sakutamine, turjast hoides mööda põrandat lohistamine). Kõlas alguses ka minule sama kohutavalt nagu hetkel teile, kuid igal juhul toimis. Meelituseks ja sõprusesobitajaks pidi olema Nutri geel kassidele ja koertele, aga paraku ei olnud ta vaimustuses selle imala jama söömisest ja pigem tundis ta, et Nutri suhu surumine on justkui ka üks …

Lõhki rebitud

Kujutis
Mõtlen selle pealkirja all perekondasi. Kuidas suudeta kokku jääda või enne lapse samist aru saada, et kokku jääda ei ole lootustki. Ma küll olen alles noor, aga oma vanemate pealt õpin ma tohutult palju. Tegelikult me kõik vajame enda kõrvale mõlemat vanemat, paraku kõigil seda rõõmu ei ole. Ma ei saa öelda, et kujutan ette või mõistan nende laste tundeid, aga ma ei tee seda. Ma ei tea mida nad igatsevad ja millest puudust tunnevad, kuid ometi olen ka mina vahel mõelnud, et mis oleks kui minu vanemad poleks koos. Iga kord kui nad tülitsesid, siis tundus see suurepärane variant, aga kumba siis valida? Laps ei saa ju valida, mille järgi, rahakoti paksuse, leebuse, elukoha?? Olgem ausad, see valimine on nii või naa mugavusest, sest armastust ei saa võrrelda. Kui üks vanemaist pole joodik või muu jube tegelane, et valida on lihtsalt lihtne, aga julgen arvata, et siis pole ka valida vaja.  Samas kes kannatavad? See, et paari omavahel veri ei seo, siis neist teeb perekonna ju lapse veri..…

Sügaval minu sees

Kujutis
Täna päike särab, ees on vaba nädalavahetus, õhtused vahetused tööl kuni reedeni, päev täis elu nautivaid inimesi ja laste kilkeid otse südamest. Kodus ootamas alati mees ja laps ning nüüd ka naljajalgne sõber. Ikka tahab miski koristamist saada ja kuskil hakkab midagi häirima.    Tahan rääkida oma pildist, maailmast läbi oma silmade. Kui ma vaatan hetkel aknast välja, siis toimetavad seal inimesed, inimesed kes teevad seda mida ma näen vaid seepärast, et teenida raha oma perele. Vb mõni ka naudib oma tööd, aga puht vabast tahtest me siiski ju tööd ei tee, miski alati sunnib meid, sest kõige parem koht on ju kodu, paraku kodus jääksime me ilma kui meil poleks raha. Ja raha saamiseks on meil vaja tööd. Samas hoiab raha inimesi kontrolli all ja need kel seda ülearu, no need on kontrolli alt väljas, kuid nad ei oska selle rahaga ka midagi targemat teha kui nt oma tagahoovi lennuplats ehitada lasta. See selleks, kusagil keegi nälgib ja keegi hoiab oma hinge vaaguvat last kätel, aga tema e…

Elad, et surra?

Kujutis
Hiljuti käisin lapsega oma vanaisa haual kus ma polnud juba ma usun, et pool aastat käinud. Miks ma sinna lähen, ma ise ka ei tea, vb süümepiinadest, et ma seal nii harva käin ja ometi pole haud minust ka väga kaugel. Kuid miski justkui ei seo mälestusi hauaga, see on minujaoks lihtsalt suvaline liivakast lillede ja küünaldega, et sa saaks seda korras hoida. Ise ma mälestan oma vanaisasi kohtades kus kunagi koos käidud ja oldud sai. Nt tutvustasin ma oma last vanaisale läbi tema auto. Seal olid soojad mälestused ja kuna see auto nüüd ka meile kuulub, siis on nagu üks osa meiega. Teisele vanaisale tutvustasin ma küll last läbi liivakihi, aga kõik kohad olid kaugel ja eemal, kuid ma tahtsin nii väga uut pereliiget tutvustada. Ometi ei usu ma elusse peale surma, usun, et nad on unenäguteta unes, mis kestab lõpmatuseni. Kes usuks, et meie õhk ja universum on mingeid hingesi täis, neil vaesekestel poleks ju liikumisruumi ka mitte enam ja taassünd? Naerma ajab, aga kindlasti on see toonud …

Külmetus? Kiirelt terveks minu moodi!

Kujutis
Kuidas mina ennast ravin kui olen haigeks jäänud? Lihtne ja üldiselt ei kesta ka minu haigus kaua.
Seega minu tervenemine on nagu spaaprotseduur.

Mine säästumarketisse ja maitseainete letist leiate sellise suure kotitäie sinepipulbrit. Kausitäis vett, 2 sp sinepipulbrit (triiki). Ja siis lapsega koos jalad vette. Muuseas aitab ka selle vastu, et tuhkur meie jalgade vastu huvi ei tunneks. ;)Zyrtec tilgad, täiskasvanule tabletid. Kuigi on kirjas allergia vastu, siis toimib ka nohu ja tursete puhul hingamisteedes. Eriti soovitan lastele.muidugi kummelitee sidruni ja meega on ka üks superhea relv.meresoolaveega kurgu kuristamine: 1 tass leiget vett ja 1/2 lusikatäit meresoola, segada ja kuristada (alguses ajab öökima, aga aitab).kurgupastillid lasevad öösel magada ja kui ma koju jõuan, siis annan ma ka õige pastilli nime. ;)Eukalüpti aroomiaur. ;)

Taltsutaja

Kujutis
Kuidas meil tuhkruga läheb? No kuna ma olen haige ja ka sellevõrra aeglasem, siis pean ma rohkem oma varbaid jälgima. Pole kunagi varem nende suhtes nii kaitsev olnud, aga varvastest hammustamine ei ole sugugi naljakas. Meie koduloomakene hakkab meiega juba harjuma ja otsib suure tuhinaga seltsi meie seast. Paraku läheneb ta ikkagi seljatagant ja kui unustad oma jalad, siis on neli teravat kihva su ihus. Aga ma saan teda rahulikult kätte võtta, süles hoida ja musitada. Seega on ta juba poolmõmmi meil. Markus on ka temast vaimustuses ja juba oskab oma varvaste eest seista, aga nende aktiivsed iseloomud kattuvad ning neil on päris lõbus koos.  Söögilaua taga istume me kõik jalad tagumiku all, kuid isegi kui jutt hirmutav on, siis oleme me kõik sellesse näksajasse armunud. Kuidagi ei saa üle ega ümber sellest, et ta on armas ja nii nunnult aktiivne.  Küll ma peagi teada annan ka sellest, et meie Pliksist on saanud kaisukas. ;)

Neile kel plaanis see kaunis loom võtta tahan ma öelda, et uu…

Filmisoovitused

Kujutis
Kuna ma istun nüüd mingi viirusega kodus teki all, tass teed nina ees ja kurgupastill keele all, siis on mul aega teile ka anda ülevaade filmidest mis mulle on jälje jätnud.

Pereinimestele:  MINIONS!!! - no minu jaoks on nad niiiii nunnukad, samas naljakad tegelased. Kuigi mõju võib lastele olla kohati halb, sest pooldavad teised ju kurjust. Seega oleks vaja, et vaatad koos lapsega ja seletad, et kõik äpardused ongi tingitud just nimelt kurjusest ja headus on see mis Minionides peidus on.Frozen- sest see lumememm on vaimukas ;)Tangled- ikka ja jälle huumor.
Draama: 
Safe Haven- tõelistele romantikutele kelle jaoks ei ole romantiline ja imal jama vaid ka natuke märulit ja hirmu.Pompeii- suur armastus ja surmThe longest Ride- võitis minu hinge ja südame! Mis kõige tähtsam, peategelased on ilusad ja võtavad su filmi kaasa.Endless Love Poolõudukas/draama
Backcountry- ilusa ja kaunis armastus traagilise ja kohutava lõpuga.
Märul/draama/armastus:
Gone Girl
Tegelikult on neid filme nii palju mid…

Uus laps

Kujutis
Täitsin oma pikaajalise unistuse, aga pole enam nii veendunud, et kõik need unistatud aastad seda väärt ka olid. Nüüd kui olen sinnamaani jõudnud, et plaan ellu viia ja olen selle ka teostanud, siis tagasilöögid on justkui keev vesi pähe. Millest täpsemalt jutt? Minu lemmikloomast keda olen aastaid tahtnud, aga polnud kindlat kodu või ei olnud aega, raha, lihtsalt looma saadaval. Nüüd kui kõik justkui enam-vähem olemas, loom ka kodus. Paraku, minu ebaõnneks, on tegemist metslasega. Mida see endast kujutab? No nt lõhki rebitud käsi. Mitte, et ta lampi külge kargaks.. seda vahel ka, aga siis mänguhoos, kuid kui nt täna ta kinni püüdsin, siis rebis ta mu kätt ikka korralikult. Kuid kuna paljud avalikult sellest kusagil ei räägi, ning enamikel ka sellist asja ei juhtu, sest muidu on TUHKUR vägagi inimest hoidev ja armastav koduloom, kuid nagu aretajadki mulle ütlesid, minu viga seisnes selles, et tellisin looma loomapoe kaudu. Nüüd on mul kodus 7 kuune isend kes on sotsialiseerimata. Loom …

Armastuskiri

Kujutis
Kui millestki kirjutada ei ole, siis alati on armastus teema mida pole raske lahata. Kuna minu süda on tänu minu perekonnale armastust täis on mul ka alati 1 kindel teema millest kirjutada. Ja nagu ikka, pereinimene räägib oma perest ja mida rohkem ta oma perekonda armastab, seda rohkem ta neist räägib. Kuid ma arvan, et minu armastust lapse vastu mõistavad kõik lugejad. Kui suur ja kui lai see on, kui tugev ning kui habras samal ajal. Kuid ma väljendan täna oma armastust teisel moel. Ma kirjutan oma mehele, aga kuna paber ja pliiats on kaugel, siis mõtlesin, et seda kirja jagan ka teiega.
Meie suhe on kestnud juba kuus aastat. Keerutamata kallis, ma ei hakka kiitme, et need on olnud fantastilised või kristallselged. Meie loomused on tugevad ja kui kirjeldada kui tugevad, siis kirjeldaks ma kahte tsunamitaolist lainet, aga nii, et need ei pühi mitte laiali linna vaid liiguvad üksteise suunas. Kumb jääb peale? Seda ei saa me kunagi teada. Nii on olnud meiega. Kumb on peale jäänud? Ma …