Töö ja lapse kõrvalt


Kuna tuleb peagi TALV, mida keegi kuulda ega lugeda ei taha ja algab minu lemmik hooaeg- lumelauaga sõitmine, siis tunnistan, et siin jääb asi natukene arvatavasti nutuseks. Praegu olen nii suured hüpped elus edasi teinud, et see on lausa hämmastav. Ups.. tuligi meelde, et rohud on võtmata. Aga jah. Üldiselt algab minu hommik kell 4, kui on õhtune vahetus, siis töö algab mul olenevalt kas 11, 13:30 või hiljem? no ja lõppeb igastahes 22:00. Seega ma annan endast parima, et olla ka teiega, sest minu suurim kirg on ikkagi ju kirjutamine ja ka see on minu hobi. :) 
Kell läheb nii kiirelt, täna sain kella kolmeks koju, mis on suurepärane kuid ees ootas nõudekuhi, lapse likku jäetud riided, põrandad oli vaja üle tõmmata sest vaibad olid jama täis ja põrandad tahtsid pesta. Oma kiiksu juures ei saanud ma riideidki enne vahetatud kui ka see teine kohustus on ühele poole jõudnud. Nüüd siis kirjutan siia oma mõtted ära ja supsan pesema, et Placenta Activit ikka testida edasi nii nagu peab, aga siiani on tulemused olnud vaimustavad. Küll pole ma veel vaadanud kas ka juuksekasv sest ühest ampullist hoogu juurde on saanud kuid šampoon ja palsam teevad küll oma tööd hästi ja paremini veel. :) Kõige mõnusam on see, et arvestades minu töökohas olevat temperatuuri ja õhuniiskust, siis ei muutu nad kohe raskeks ega lähe ruttu ka mustaks. 
Nüüd pole ma oma tibu ka nii pikalt näinud ja tema mind veel vähem, et oh kui ma lasteaeda talle järgi lähen, siis on justkui taaskohtumine üle pika aja. Oh kuidas ma temast puudust tunnen! Oma väike präänik väänik täies ilus. Loodan, et tema mind ka ikka igatseb. :P
Ja siis ühele usinale kommenteeriale kes ikka ja jälle käsib mul oma saasta mitte jagada ja see siit ära koristada: 1. ma ei pea seda blogi mingite tasuta hilpude pärast, siiani pole ma ühtegi saanud ka, et su süda puhata saaks
2. see siin ei ole saast, sest ka sina klikkisid siia peale, et oma kallist aega raisata, juba see on midagi väärt!
3. minu blogi põhiline eesmärk on toetada emasi ja aidata neid nii nõu kui jõuga, kahjuks kõigil ei tööta see ajupoolkera mis annab signaale ka teiste heaks midagi teha
4. vahepeal jagan ma oma elu ja olu, sest ma tahan seda teha ja teen edasi ka, ma naudin seda tähelepanu (tõsiselt naudin ja ma tänan kõiki lugejaid, sest siis ma tunnen, et olen millegagi hakkama saanud ja midagi ka korda saatnud) ja ma naudin ka sinu negatiivseid kommentaare, mürki mida sa edutult minu suunas pritsid, sest ilmselgelt see on juba saavutus kui keegi negatiivse tähelepanu sulle pöörab. TÄNAN! ;)

Ja tahtsin kirjutada ka ühele emmele vastuse, kes oli mures selle pärast, et laps on temast tema meeleolukõikumiste tõttu kaugeks jäänud. See usaldus tuleb tagasi kohe kui ta näeb, et oled stabiilne. Siis tärkab tal jälle lootus oma ema kaissu saada ja sealt ka sooja hellust vastu saada. Lastel on loomuses oma vaneamaid usaldada, ta usaldab ka praegu, aga kuna ta ei mõista mida ta pidevalt valesti teeb (kuigi tema ju ei teegi), siis hoiab ta distantsi ja püüab ettevaatlik olla, et mitte sind ärritada. Kuid räägi sellest ka oma psühhiaatriga kui vastuvõtule saad, sest tema teab seda kõige paremini siiski. Kuid olen üpris kindel, et ma ei valetanud kui kirjutasin, et tagasi saad ta siis kui ise stabiilseks jääd. 

Kaunist nädalavahetust!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?