Piinlik ja mul on häbi! Vabandan!



Ma olen olnud alati see kes vihkab hilinemist ja parem olen tund varem kohal kui jään 5 minutit hiljaks. Ikka ja jälle olen näidanud näpuga neile kes kella ei tunne ja kelle tõttu peame kas ootama või kelle taga üldse kõik seisab. Kõige nõmedam on muidugi kui keegi hilineb tööle, koosolekule või tähtsale kohtumisele. No kuidas sa unustad ära, et see oli kell üks mitte kaks? Ja kõigist teistest erinevalt olen ma olnud see kes ei naerata, et pole hullu vaid on näpuga kella suunas näidanud. 

Kuid nagu alati, me ise ei ole ka oma tõdemuste ja mõtete, harjumuste musternäidis. Nt täna avastasin ma, et kuidagi pikalt on möödas pereteraapias käimisest ja jumal teab kuidas või mismoodi, minu telefon unustas mulle märku anda ja ma ise ka polnud usin kontrollima. Nüüd olen ma juba nädalake hiljaks sinna jäänud. Ennast ajab ka minu mitteminemine oksele ja piinlikkustunne tahab terve sisikonna ära süüa. Eriti kui mõtlen, et sellel korral oli seanss 2h määratud. Terapeut palus veel, et kui me mingil põhjusel minna ei saa, siis me kindla peale ikka teada annaks, siis ta teab mida edasi teha ja vb oleme me viimased ja ta saab koju. Kõige halenaljakam on see, et see oli nädalavahetusel ja IGA inimene tahab nv puhata! Pean mingi korraliku vabanduse välja mõtlema, sest sellist minemata jätmist ei saa korvata. Pealegi kui veel arvestada kui palju ta meid meie suhte lappimises on aidanud. Minu häbitunne plingib praegu ekraanil punaselt ja kuigi ma ise sellise ämbrisse-astumise nüüd tegin, siis ei tähenda see seda, et teiste hilinemine mul ikkagi märkamatuks jääb. Isegi kui ma tean, et olen selle kuhjaga välja teeninud!
Igal juhul kui Sa mind loed, siis tea, et mul on tõesti nõrkemiseni häbi ja paha tunne, sest sellised asjad on andestamatud! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?