Kaks päeva tibuga


Mul oli nüüd kolm vaba päeva ja kuigi ma kahetsusega lapse esimesel päeval lasteaeda viisin, siis teine päev oli juba parem, sest olime mõlemad kodus. Nautisin täiel rinnal oma pojaga aja veetmist ja majapidamistööde tegemist. Vahel lihtsalt on päevad sellised, et tunned kuidas tahad koristada, mööbeldada või midagi sättida ning muuta. Eile oligi see vahva päev kus ma ühe toa ümber kujundasin. Saime ka lõpuks kaardinad enda magamistoa aknale ette! :)
Ma veel ei tea mis mehele varem pahameelt tegi, aga eile oli juba tuju ka temal hea. Kui meie oleme heas tujus on laps veel paremas ja oh.. imeline päev oli!  Hommikul olime vanaema ja vanaisa juures, siis tulime koju tuttu. Poja suikus unne natuke peale kahteteist ning mina liitusin kahe paiku, et samuti veidi puhata. Ärkasime issi hääle peale, poja kiikas mind ja sosistas kõrva: emme?
Mina: mis?
Poja: issi?
Mina: oh pagan, mis see kell nüüd siis on juba?
Mees: saab kohe kuus
Mina: ei tegelikult?
Mees: saab kuus. 
Poja: KUUS, Kalli!
Ajasin kiirelt end voodist välja ja ohkasin kahetsusest, et terve päeva maha magasime, kallistasin seda pisikest Kallit ja läksin sööki soojendama. Ise arvasin, et magame ju vaid pool tunnikest veel koos, sest Markus viimasel ajal üle kella kolme ei maga. Nii palju siis sellest, vähemalt puhkasime mõlemad korralikult välja. Hiljem issi aitas meil ühe kapi tuppa juurde tassida, et mina saaks ilusti tuhkru tulekuks ebavajalikud esemed kusagile peitu panna, Markus pesi vaipa, siis patju ja lõpuks seinu. Mina mõtlesin välja, et kuhu meie väike (tuhkur) seniks läheb kui ta tita alles on, nii, et Markus talle liiga ei teeks kui olen selja pööranud. Lõpuks valisin välja meie tammepuidust laua, mis on piisavalt suur ja kõrge, aga samas piisavalt madal, et silmadega meie uut pereliiget imetleda. Küll poja temaga mängida saab kui ise juures oleme, sest ega puur on ainult ajaks mil tööl ja lasteaias oleme. Nii on tal endal ka turvalisem. 
Oh kuidas ma ootan seda väikest kallikest koju!
Aga täna olen ma oma lapse päralt. Istun taas hoomikuppoliku emal ja isal külas, hetkel laps nosib kala mida vanaema pakub. Mina kirjutan oma mõtted siia ära ning siis lähen pojaga mürama. ;)
Kui käid tööl ja oled perest eemal, siis hindad oma perekonda kordades rohkem. Nagu ikka, inimene hindab seda, mis on käeulatusest väljas või mida tal pole kas enam või veel. Armastame oma lapsi, mehi ja vanemaid!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?