Unustasid rohtu võtta? Minu uus töö. Poja ja lasteaed.

Mina ärkan 4:30, et minna tööle. Tavaliselt võtsin ma rahusteid kusagil 7/8 vahel olenevalt poja ärkamisest. Nüüd ühel korral jäi mul rohi koju ja kui kolmeks jõudsin, siis kohe neelasin rohu ka alla, et ei unustaks. Järgmisel päeval oli rohi kaasas tööl, sest ma ei unusta seda kuidas lapse silmis oli hirm kui ta mulle otsa vaatas. Seepärast ma koputan ka teie hingedele, et kui rohi määratud, siis võtke seda nagu ette nähtud, sest kui sa unustad ja jälle unustad ja siis arvad, et ah tundub kõik korras juba, siis nädala pärast kammid sa lolliks tagasi ja topelt! Miks? Võõrutusnähud.. kõigest võõrutatakse aeglaselt koguseid vähendades, sama ka meie rahustite, antidepressantide või muude rohtudega. 

Kui lapse elu kallis, siis sa ei unusta neelata seda super-hüpper-olulist valget faktorit. 

Ja tööl läheb mul suurepäraselt, meeskond on super ja tööandja samuti. Üleüldse on kogu kollektiiv ja kaastöötajad samas majas inimlikud ja mõistvad. Mis muidugi ei tähenda nagu paljud kipuvad siis arvama, et saab lebolt järelikult võtta, EI, seda enam sa pingutad, sest kõik inimesed on seda väärt, muidu oled sa ainuke saast puhta kulla keskel. ;)
Markusel läheb ka väga hästi, rõõmuga lasteaeda minek ja rõõmsalt koju ka, kasvatajad on ka nii imetoredad, et suur kummardus. Täna sai poja kiita ka, et oma vanuse kohta on ta nii pai laps ja kõik on nõus, et võime uhked lapsevanemad olla. Seltsib hästi see meie nublu ja igast mängust on nõus osa võtma, sõbrad on kõik ilma valikuid tegemata. OEH, hetkel olen ma nii õnnelik ja rahul, et ei suuda kõike ära kiita ka mitte.
No ja siis on mul mu kallis mees kes aitab mul hommikul tõusta ja minu kallid vanemad kes on alati olemas kui ma neid vajan ja nõu ja jõuga alati ka abiks.
Seega.. kõik on I-M-E-L-I-N-E!