Pereteraapiast
Ma pole sellel teemal ammu kirjutanud ja paljud on huvi tundma hakanud, et mis siis ikkagi saanud on ja kuidas see kõik mõjunud on. Meie suhe mehega on hetkel ilus. Muidugi ei saa ma seda mida ma ihkan, sest olgem ausad, naised ikka ootavad tegelikult alati rohkem kui mees suuteline pakkuma on. Kuid olen õppinud nüüd nägema mehe armastuse väljendusi muudes asjades kui see, te ta mind kirglikult oma käte vahele haarab, suudleb nii, et mu pea hakkab ringi käima või öösel oma kaitsvate käte vahele võtab. Ma ei oota enam seda üllatust, et kui koju lähen, siis vb on seal roos koos kirjaga, et ma armastan sind kallis! Mkm, ma läksin koju ja mul oli köögis kauaoodatud köögi tööpind ja kraanikauss! No olgem ausad, praktiline ja ebaromantiline, aga asi mis kaalub kindlasti roosi väärtuse üle. Kuid kui ma naasen selle juurde tagasi, et mis pereteraapiast sai, siis ma pettusin, valusalt. Viimasel korral sain ma sellise ajupesu, et lahkusin teadmisega, et sõidan koju ja ütlen mehele, et