Üks korralik õppetund minule kui blogijale ja ehk ka teistele

No ma siin enda arust olen nii siiras ja avatud ja püüan nagu tuua lugejateni emotsioone ja tundeid ning enda tõdesi ja pettumusi. Paraku ei lähe kõik alati nii kuis tahaks ja tundub, et üks postitus jooksis kohe täiesti rappa ja jäi ikka sinna ka puhta kinni.
Nimelt minu üks lugeja kirjutas mulle oma murekirja. Murekirjade saamine iseenesest pole midagi uut ja abi olen ma ikka püüdnud pakkuda vastavalt oma võimetele. Küll mõne looma oskas kui suhete ja emotsionaalsete hetkede osas. Paraku see kiri aga andis sellise tulise hoobi, et ma kukkusin nagu toores muna, pilvedest otse alla, mööda kive. Mis siis tekitas sellise tunde? See kiri mis ma sain oli selline:

"Tere armas Krsitel, olen sinu blogi lugenud juba päris esimestest postitustest alates. Sinu kirjutatud asjad on mull südamesse läinud. Tahaks küsida nõu, sest tundub, et sina oled ainukene kes mind hukka ei mõistaks. Mina avastasin oma raseduse hiljaaegu tagasi ja mees on kaugel tööl. Lapsi minu mees ei armasta ja see meid koos hoidnud on, et mina pole ka lapse fänn. Ma tahaks väga aborti teha ja raha pole mingi probleem seda meil jagub, aga ma kardan. Lugesin sinu postitust kunagi, et parem aborti teha kui õnnetud lapsed sünnitada, aga sellel titel oleks paraku õnnetud vanemad või siis üks kes alles jääb. Saaksid sa minule natukene seletada seda abordi asja ja julgustada mind? Aitäh ette!"
 
Ma tundsin, et tahaks endale näkku oksendada sellise asja eest. Inimesed arvavad, et ma pooldan no igatepidi siin aborti ja hoian neil käest kui nad beebide tapamajja lähevad! See pole kohe 100% sedasi ja ajab lausa vihale. Need kes tõest aborti kaaluma peaks ei loe minu postitusi ja ime, et selline mitte laste inimene seda loeb. No nii nässu läks kohe minu päev. Süda on siiamaani valus selle tõttu.
Mismoodi saab keegi arvata, et ma julgustan teda kellegi elu hävitama kui RAHA pole mingiks probleemiks??? Mees ei taha last, sina pole laste inimene? Kallis inimene, siis kuidas sa rasedaks said jääda? Abort oligi teine variant?
Oeh heldene misiganes.. sa ei kujuta ette ka mis tunne on ühel hetkel seda ime oma sees tunda. See väike ime armastab sind 100 korda rohkem kui sinu mees. Laps on siiras ja jääb alatiseks sinuga nii nagu sina jääd igavesti tema emaks. Ta võib olla nutune ja tekitada muret, haigused, hambad ja gaasivalud, aga kõik läheb mööda ja siis ta tuleb, paneb oma käed su ümber ja hüüab kui väga ta sind armastab, sest sina oled tema emme.
Laps on parim mis meiega juhtuda saab, laps on õnnistus ja vara mida hinnata ei oskagi enne kui ta su rinnale pannakse. Selleks, et armastada oma last pead sa alati olema positiivsete mõtetega tema juures. Sa pead rõõmustama tema esimeste liblikatiivaga paitavate liigutuste üle. Sa pead keerutama peas nimesi ja vaatama talle asju. Mõtlema, et kus ta magab ja kas sa suudad teda kaisust ära anda. Sa ei saa mõelda, et lähed lased ta konksuga katki tõmmata ja elad oma rahahunnikus edasi... minu blogipostituse mõte oli maapeale emasi kutsuda, et rohkem hoolida, mõelda ja armastada oma lapsi. Et naised ei hülgaks beebisi ega teeks rumalusi. Et kõrval olevad inimesed püüaks näha, et vb on naisel depressioon ja peagi on võimalik, et ta teeb midagi kohutavat. Kuid kui sa oled see kes tõesti oma beebi wc potist alla laseks, siis tõesti.. mine tee abort ja minu silmis ei ole sa enam inimene, loom kindlasti mitte.. oled saast!
Ma küll hindan oma lugejaid, aga lugejate arv ei ole kindlasti minujaoks nii oluline nagu seda on tõekspidamised ja armastus oma lapse ja kõikide teiste väikeste hingede vastu!

Abort on midagi mida kahetsed elu lõpuni ja seda ei muuda mitte miski. Kui sinus on miagistki inimlikku, siis sa kahetsed ja kahetsus on valusaim tunne mida tunda- sa ei saa kunagi seda parandada, tagasi võtta ega oelmatuks muuta.
Kahetsus on haigus mis saab alguse veast ja sööb sind kiirema surmani kõige valusamal, piinarikkamal ja koletumal moel. Kui sa ei suuda õppida teiste soovitustest, vigadest ja eksimustest, siis on su elu kahetsust ja valu täis- USU!
 Mul on omajagu lugejaid ja ma tõesti hindan kõiki, ma elan igale ühele teist kaasa nii nagu teie minule, aga samas tundub, et ma olen ettevaatamatu olnud ega pole arvestanud sellega kuidas mis mõjuda võib. Ma ei taha mõelda, et keegi on julgustavalt võtnud taunitavat ja taunitavat heaks pidanud ning vastupidi. Kui midagi kirjutad, siis vaata seda tagurpidi ning püüa aru saada mida teised selles näevad.
LOE , LOE

Kommentaarid

  1. Kurb hakkas seda kirja lugedes. Nii kergekäeliselt visatakse elu käest. Samas on juhuseid, kui abort on õigustatud. Alles oli uudis, et 10 aastasel vägistamisohvril ei lastud aborti teha ja nüüd ta sünnitas, ja siin on inimene, kes tahab aborti teha, sest mees ei armasta lapsi....no ei mahu pähe mulle selline suhtumine :S

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ka mina pean aborti õigeks kui on õiged põhjendused, aga siin ma küll nägin vaid lapsikut vaatenurka ja justkui sülitaks nätsu maha kui maitse pole tunda enam.

      Kustuta
  2. Anonüümne17 august, 2015

    Kuid rasedaks jäädakse ka rasestumisvastaseid vahendeid kasutades. Ma ei ole abordi pooldaja kuid kui omalt poolt on tehtud kõik et rasedaks ei jäädaks kuid beebi ikka tuleb ja see laps ei ole oodatud siis olgem ausad, kumb on parem variant..? Sünnitada ja lapsest mitte hoolida kuna ta polnud oodatud või teha abort?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu laps tuli läbi kaitsevahendite, ka mina panin abordi aja paika, aga tühistasin siiski selle. Nüüd olen ma ema.. mul on kena, tubli, armas 1,8 aastane poiss kes täidab minu maailma armastusega. Ma pean temast seda enam lugu, et mitte mina ei valinud teda enda ellu vaid tema minu. See pole vabandus, et tuli sellest hoolimata, sest see on tavaliselt mõni haigus ikkagi mis sunnib sind last mitte armastama või teed sa oma peas selleks kõik ettevalmistused.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?