Õnnetustest lasteasjadega

Nagu ma ikka olen olnud natuke lapse arengu osas ettevaatlik ja püüdnud mitte takka kiirustada ega osta omale elu mugavaks tegevaid asju. Mäletan senini seda kui minu tilluke poja oli kolmekuune ning me kasutasime lamamistooli. Ikka valitud selline mitmekülgne ja enda arvates lollikindel. Lapsele seal meeldis ja gaasivaludega oli lausa asendamatu. Tihti jäi ta mul sinna magama ja nii kaotasin mina valvsuse. Mugav oli ta sinna tuttu jätta ja ma sain toaletti kasutada, küll hoidsin ukse lahti, et kuulda kui ta mind hüüab, aga olin lohakam. Minu kallike kannatas aga refluksi käes, mis tähendab, et maohape ja toit tuleb söögitorust üles, kuid tema ei oksendanud iial seda välja ja neelas vapralt kõik alla. Nii ma siis seal vetsus istusin, laps oma toolis, mina piilusin, aga olin jätnud tooli tagurpidi, seega nägin seda vaid tagant, aga no kui poja ärkaks, siis ma ju näeks liikumist. Vaikus oli ja mina ei kiirustanud ka. Ühel hetkel sundis aga miski mind jälle piiluma ja mida mina nägin? Lapse käed tegid haaravaid liigutusi, selliseid korrapäratuid ja tõmblevaid. Jooksin püksid rebadel lapse juurde kellel oli juba nägu õrnalt lillakas, suu ammuli, silmad punnis ja need kuradima traksid, mis muidu olid turvatunnet pakkuvad nagu saatuse tahtel sel hetkel ei allunud mu värisevatele kätele.. kohe ju lahti ka ei saanud! Keerasin ta täie tooliga tagurpidi ja tegin üles alla liigutusi kuni ta köhima hakkas. Mina langesin põlvili põrandale, arutasin ta lahti, krahmasin sülle ja nutsin meeletult. Tundsin justkui ise oleks lämbunud ja surm oli silme ees. Pole last, pole elul ka mõtet enam!
Mainin ära, et tooli ma ei halvusta, aga enda peale olen parajalt vihane, et ette mõelda ei osanud. Lihtsalt järgmisel korral olen targem. Sama võib ju juhtuda ka turvahälliga autos ja seal sa teda juba hälliga tagurpidi ei keera kui lahti teha ei suuda. (tänan lugejat kes minu tähelepanu sellele juhtis, et ma justkui trakse oleks halvustanud)
Seega emad.. kõige turvalisem ja lollikindlam asi võib muuta meid nii laiskadeks ja see võib maksta meile rohkem kui suudamksime.