Marutulivihane, ronige oma laste kukilt alla!


Nagu varem ütlesin, siis ma ei kannata kui lastele midagi halvasti öeldakse! No laps on ju laps ja mõtleb nagu laps. Ikka tuleb tegu ja siis jõuab tagajärg kohale, sest iga väike põnn ajendub oma instinktile maailma avastada. Millest meie tegelased õpivad? Oma vigadest, katsetustest, aistingutest, valust ja rõõmust. Kui laps näeb puud või muud ronimismaterjali, siis tahab ta ennast proovile panna, ja panebki, kui ema ei karju ega keela, siis annab ta endast ka kõik mida suudab, sest laste järjepidevus ja usk endasse on imetlusväärne. Nad proovivad seni kuni oskama hakkavad ja uskuge või ei, nad on andekad!
Teema point? Eile käisin lapsega Rakveres mänguväljakul ja üks fuurias ema kargas mulle turja kui nägi kuidas Markus mööda redelit, selle asemel, et trepist minna, liumäele ronis. No nali naljaks, aga ma isegi alguses ei saanud aru kui kuulsin karjuvaid sõnu, et kas ma vaatan ka või? Pime olen või? Mis ema sa selline oled? Laps tuleks käest võtta ja vangi panna sellised! Mu süda tegi jõnksu, sest arvasin, et nüüd on Laps kellegi ülevalt alla lükanud, kuigi just nägin, et ta alles mööda redelit ronis, et vb võttis kellelgi jalgadest kinni vms, kui üles jõudis, aga ei, Markus oli siiani redelil. Vaatas vesiste silmadega kuidas tige tädi tema emme poole tuhiseb. JAAAAA, siis tekkis mul tõesti hirm, et ta läheb hirmust kangeks ja laseb lahti või libiseb, sest nüüd tahtis ta kiiresti alla saada, et emme juurde tormata. Õnneks see fuuria mõikas, teel minu poole, laps redelilt alla krahmata. Ja siis kui ma nägin seda krahmamist, no of caurse tärkas minus emalõvi ja ma ka kargasin pingilt püsti ja valmis juba kõik karvad sellel imeloomal peast katkuma. 

Vestlus:



Mina: MIS TEIL VIGA ON?

Fuuria: PIME EIT OLETE VÕI?

Mina: ah?

Fuuria: Et TEIE arvates on normaalne sedasi oma lapse eluga riskida ja lasta tal ronida nii ohtlikes kohtades kus teised on elu kaodanud? Mis emaarmastus see selline on kui ei mõista oma last valvata. Minu neiu ei tohi trepistki järelvalveta üles ronida, sest need väljakud on nii ohtlikud, aga teie väikemees kõõlub maa ja taeva vahel ning teie nühite oma pükstelt ainult tolmu maha!

M: Markus, tule emme juurde, lähme ära, las see tädi kirjutab kusagile soovituse, et mänguväljakutel peavad lapsed rihmade otsas vaid olema.

Ja me kõndisime minema, sest ma tundsin, et olen nii maruvihane, et muidu ütlen midagi, mis vb teise hinge purustab. Ma ei saa nende emmede loogikast aru, aga jääge oma liistude juurde ja tegelege oma lastega. Kujutan ette, et kui peaks ka juhtuma midagi, siis saame me palju paremini hakkama kui to teine pere, sest kui mina peaks minestama või mis tahes põhjusel laps järelvalveta jääma, ma tean,e ta tuleb toime, ta ei kuku ennast puruks ega hakka ma ei tea millega tegelema. Ja Markus on nii osav ja ronimine on talle nagu mäng ikka, siis no jumal küll mina ei tule selle pealegi, et see jube on mida ta teeb, sest ma usaldan oma last ja olen teadlik tema võimete piiridest.


Aga sina kulla ema, vb sa ka loed seda, siis tea, et sa pead kasvatama oma last nii, et ta toime tuleks iseseisvas elus, mõtle, mis temast lasteaias saab? Kasvataja ei käi tal sabas, kas tead? Kasvatajatel on 1 kohta 15 põnni, vb vähem, aga nende aiad on täis rohkem mänguatraktsioone kui mänguväljakud. 
Minu laps tuleb lasteaias toime, aga küsi sina kas sinu oma tuleb? Minu põnn teab ohu ja turvalisuse piire, kas sinu oma teab? Või sa arvad, et teab, sest sa räägid, et trepp on ohtlik ja puu on ohtlik ja toolile ronimine on ohtlik, kahvliga söömine on ohtlik ja pulgaga jooksmine on ohtlik, liiva sees on kivid ja selle suhu panemine on ohtlik! Markus nt teab, et ronides võib haiget saada, sest ma lasin tal õppida madalatel pindadel kõigepealt kukkumist, siis sai ta ronimise ohtudest teadlikuks. Markus teab, et kahvel on terav, sest ma lubasin tal sellega oma silme ees süüa ja mängida ning ta ikka sai suulakke torgata.. nüüd sööb ta ettevaatlikult ja oma pooleteise aasta kohta teab, et pärast sööki jääb kahvel lauale. Markus teab, et ahi ja kamin, ning tuli on kuum, sest ma olen lubanud tal seda katsuda kõrval seistes. Mõtlemisainet teile kes te kasvatate lapsi kes täiskasvanuna hakkab alles õppima seda, mida minu laps juba praegu teab. Kui sa oled terve elu tema tähelepanu uksepakkudele ja kõrgematele kividele juhtinud, siis üksi komistab ta ka liivatera otsa, sest sa ei hoia tal käest ega ütle, et näe vaata, siin on kõrgem, tõsta jalga. ;)


 



Kommentaarid

  1. Isver. Ma käin tavaliselt nii lastega mängukal, et nemad turnivad, jooksevad ja mängivad. Ja mina istun pingil ja jälgin. Appi tõttan siis, kui tuleb appikutse või näen, et üksi laps nt alla ei saa. Esimese lapsega olin ka pigem järeljooksja, aga mitte hirmu pärast, vaid pigem "moe" pärast. Teised ju ka tegid nii, veider oli üksi istuda :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ise olnud algusest peale põhimõttekindel. Kunagi mulle meeldis väga kuidas onu ja ta naine oma lapsi kasvatasid ja teadsin, et kui kunagi ise lapsed saan, siis võtan eeskujuks. Nii ma tegingi ja võtsin nad eeskujuks, sest ma näen kui tublid ja arenenud lapsed neil on. Iseseisvus on suur pluss, see annab ka sulle usalduse ja turvatunde, et sa tead, et laps saab hakkama.
      Ma pole isegi moe pärast viitsinud sellist vaeva näha, aga olen igati sinuga nõus. ;)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?