Kuidas ma mustlase võrku langesin

Kirjutan hoiatuse ette, et tegu on looga mida ei tasu lugeda nõrganärvilistel. Samuti ei ole soovitatav alaealistele kuid vanematele on see kindlasti hoiatuseks. Kui mina ei räägi, kes siis?

Seda lugu teavad vähesed, minu endine kallim, parim sõbranna veel üks sõbranna ja elukaaslane. Ma olen pikalt mõelnud, et see on must plekk minu elust ja kas ma ikka kirjutan, aga kuna ma hiljuti teada sain, et ohvreid oli veelgi peale minu, siis tahan ikkagi hoiatada lapsevanemaid. Mees teab lugu seepärast, et enne kui lähedasteks saime rääkisin ma talle selle ära, siis sai ta valida kas ta tahab minuga edasi tegemist teha või mitte, sama oli eelmise suhtega, varasemalt ei lasknud ma kedagi endale lihtsalt ligi. Isegi mitte niipalju, et oleksin vabalt lubanud ennast kallistada. Usun, et sissejuhatus juba annab aimu mis juhtus. Kõik oli 13 aastat tagasi kui ma olin kümnene. Meie maja ees oli pidevalt hobune.. kuna meil oli seal park kus käidi koertega jalutamas, siis arvas mustale, et ka tema hobune võib seal jalutada. Mina muidugi jumaldan hobuseid, see pole siiani muutunud. Küll ma viisin talle leiba, suhkrut ja muud head mis talle maitses. Vahel ma lihtsalt pikutasin rohu sees ja jälgisin teda, samuti jälgiti mind ja muidugi leiti, et hobune on hea nõrk koht. Ning kõik see meenus hiljutisest videost kus üks mees testis lapsi mänguväljakul. Küsis emale, et mis ta arvab, kas laps tuleb temaga kaasa kui ta kutsub ja kõik emad olid kindlad, et ei tule, paraku aga läksid kõik lapsed kaasa kui kutsikas välja võeti. No minuga nii lihtsalt ei läinud, sest hobust nägin ma igapäevaselt maja ees, aga vanamees hakkas ikka juttu tegema, aitas hobusele selga ja rääkis võtmes, et ta usaldab ainult mind seda hobust valvama. 10 aastane tatnina nagu ma olin oli nii vaimustuses kohe. Mõelda vaid, et mind usaldatakse! Me saime justkui sõpradeks vanamehega ja ema isa lugesid ikka sõnu peale, et kodustest asjadest sellele vanale ei räägi. Üldiselt küsiski ta vähe ja polnud probleemi. Uuris vaid, et kas mul on mõlemad vanemad ja kas käivad tööl. No see polnud nii privaatne asi mida rääkida ei tohi ja nii ma ikka rääkisin sellest. Terve aasta olin ma juba temaga suhelnud kuni ta pakkus mulle raha, ma ei mäleta mille eest, vist seoses jänestega kes tal hobusega ühes kuuris olevat olnud. Kuid ma keeldusin viisakalt.
Kui ma sellest oma sõbrannale rääkisin, kes tol ajal suitsetas juba, aga vanematelt raha ei saanud, siis tuli tal idee, et tema võtab küll vedu. Mina oma kohustetundest läksin ikkagi kaasa, et mitte tal üksi lasta minna. Pealegi oli raha väärtus meile selge, sest see õpetatakse enne selgeks kui muu mis on vb, et olulisemgi. No me pidime kottide viisi võilillelehti korjama ja viisime tõesti hobusega ühes kuuris elavatele jänestele. Mees oli ju vana ja ei jaksanud enam neile süüa hankida. Oh jah,
Nii me ikka käisime seal mitmeid mitmeid kordi ja saime väikse taskuraha. Armas ju eksole? Saime ju jänkupoegadega mängida ja puha. Siis kutsus ta meid tuppa, et teed pakkuda ja no mida ma ikka kardan kui tean vanameest juba nii pikka aega, tean kus elab jne. Nii me läksime, teevesi pandi keema ja meie istusime väikses räpases köögis koos kolme koeraga. Nagu ikka tublid lapsed hakkasime me hoopis koristama. Pühkisime põranda ja nühkisime lapiga lauad puhtaks. Ise uhked enda üle. Siis tuli vanamees tagant toast ja viskas suure hunniku raha lauale. Me juba olime õnnest lõhki minemas, et saame nii palju raha koristamise eest, aga tema pani käe peale rahale ja ütles, et selle saame ikka midagi vastu ka andes. Jäime üksteisele otsa vaatama ja küsisime justkui ühest suust Mida? See on see koht kus ma pidin ümber kukkuma. Ta tahtis meid katsuda, riideid ei pidanud ära võtma, aga me olevat nii ilusad ja tublid, et ta tahaks katsuda nii ilusaid tüdrukuid. Ma juba tahtsin ära minna kui sõbranna arvas, et võiks ikkagi ju jääda seal pole midagi halba ju.
Nii me orki läksime ja kui alguses oli vaid tõesti kintsu katsumine ja õlgade silitamine, siis raha sundis meid jälle tagasi minema. Polnud kummaligi perel ju raha ja kuigi minu osa ka sõbrannale enamjaolt läks, siis oli mul ikkagi hirm et kui mina keeldun läheb tema üksi. Kaugele see asi läks? Ärme seda parem aruta enam. Me ei teadnud midagi füüsilisest lähedusest ega sellest, et oma keha tuleb kõrgelt hinnata. Kui ma seda aga kunagi teada sain mis me tegime, siis pidin surema. Ja siis algas minu elus ajajärk kus ma olin aastaid musta riietatud, emo vms. Isegi käsi kukkusin lõikuma, sest tundsin, et ainult seda ma väärt olengi.
Seda ma võin öelda, et seksini küll asi ei jõudnud. Õnneks!

Te arvate, et teie lapsed ei ole ohus? Nad teevad heal ja halval vahet? Õpetate kui oluline on raha, aga unustate rääkida kuidas teenitud raha. Väikseid lollikesi on nii lihtne ära kasutada.






















,
3+

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?