Kolisime eile sisse ja kohe kutsusime ka kiirabi

Nii õnnelik päev.. läksime emaga Rakvere.. tema lamamistoole vatama, mina töötukassasse. Siis tegime lapse tuju heaks ja viisin ta põhjakeskuse mängutuppa. Ta natis täiel rinnal seda lustimaad ja kui keegi soovitust tahab, siis mina annan selle igal juhul. Olen ka varem seda kohta kiitnud ja seni kuni midagi ei juhtu, seni kiidan edasi.

Vanemate juurde jõudes ootas mind ees mees kes oli juba voodid kokku pannud ja ära viinud. Mina siis sain riided kokku panna ja needki sai autole pandud. Lõpuks olime me omas kodus, oma asjade keskel, minu imekaunis köök mind ootamas. Mees natuke veel askeldas, et köögis vool oleks ja pani dušširuumi riiulid üles. Markus oli juba vanavanemate juures veidi haiglane ja hingas raskelt. Magama jäi ta kodus ilusti, aga millega oli mure? Mure tekkis siis kui ise ka voodisse pugesime, laps vähkres ja ei leidnud õiget asendit, hingas kahinaga ja nuuksus vaikselt. Ühel hetkel kargas ta püsti, suu ammuli, õhku ei saanud, siis tuli okse, hingamine tuli küll tagasi, aga nii nagu oleks kopsud krepppaberist. Selline krõbin ja sahin ning siis ma kukkusingi kriiskama, et kohe kiirabi! Mees otsis telefoni ja olin vaid paar sõna jõudnud vahetada kui juba paistis kiirabiauto meie hoovi keeramas. Ma olin nii ehmunud ja kõndisin lihtsalt laps süles ringi, jalad värisesid, laps nuuksus.

Kui kiirabi kohal, siis kuulati teda ja anti auruga adrenaliini, siis zyrteksit ja võisime magama tagasi minna. Vahepeal pidime kontrollima palavikku ja kui laps ikka rahu ei saa, siis valuvaigistit. Valuvaigisti ta ka tunni pärast sai, sest ta vähkres edasi. 

Mis tal oli? Kõriturse, nii ütles kiirabi. Täna käisime ka perearstil ja saime rohud mida anda KUI peaks tagasi tulema, aga arvatavasti oli see ühekordne nähtus. Ka minul endal oli sama asi kunagi kui väike olin, aga ise ei oska ju otsi kokku viia. Viirushaigus mis edasi ei levi, sest öeldi, et teda isoleerima ei pea ja võib oma tavapärast elu jätkata. Lõpp hea- kõik hea! Hommikul juba nautisime oma kodu rõõme kilgete saatel. Mina armusin veel korra meie pliiti. Ja no nüüd on ikkagi superhea!

Kokkuvõttes.. jäime rahule, väikesed takistused olid, et õnnelikult sisse kolida, aga no lapsega ikka juhtub. Muretsemist oli, aga kiirabi oli tasemel ja meie oleme küll väga rahul abistajatega. Samuti olen rahul põhjakeskuse mängutoaga, perearsti asendajaga ja oma koduga. Täna on Markusel väga hea olla ja kui lapsel on hea, siis vanematel on suurepärane. Praegu oleme küll vanaemal ja vanaisal külas, aga varsti koju tagasi. :)

Näpunäiteid kõriturse alandamiseks:

1. aurumasinaga aurutamine
2. mõnele sobib paremini soe aur, seega nt duššinurgas kuuma vett lasta joosta ja las hingab seda auru sisse
3. jahe õhk, nt laps soojalt riide ja akna alla (talvel eriti hea)
4. palju juua