Sina, mina ja maailm

Minu väike õrnahingeline noormees on ju peagi peagi lasteaeda minemas. Palju on veel õpida, aga palju on ka selge ja teiste lastega klapib üldiselt hästi, sest ta pole kade, ahne, riiakas ja kui miski ei meeldi, siis läheb lihtsalt minema. Paraku aga viimane koosviibimine teiste lastega näitas, et peagi on temast saamas lükata-tõugata laps, sest ta ei mõista pahatahtlikust ja naiivselt peab ka seda mänguks kui keegi teda ümber püüab lükata, teadlikult ümber lükata ja järjepidevalt. Markus vaatab, et ju siis vaja kiiremini kõndida või joosta, see aga innustab teisi takka teda kiusama, sest ta ju ei vihasta vaid läheb eest ära. Mina kes ma olin oma lapse kasvatusega väga rahul ja õnnelik, et ta on selline sõbralik ja seltsiv laps olen nüüd murest murtud. Tean täpselt mida tähendab kiusamine, sest sa oled teistsugune. Olen seda oma nahal niivõrd palju kogenud, et süda läheb pahaks ja oma lapsele ma seda ei taha. Mitte, et ma tahaks, et temast saab kiusaja, aga kui kahe halva vahel muu

Tegin just veebikaameraga endast miljon pilti.. olgu.. ainult need mida teilegi näitan, sest üks lugeja tahtis teada, et milline see milf teisel-pool arvutikuvarit on. No vaata siis!  Milline ma ikka olen.. sellise ovaalse näoga, blond, sünnimärgiga ülahuulel.. suure pika ninaga. Ma ei hakka siin suud pärani ajama, et näha mis seal ka on, et kust see jutt tuleb, sest tegelikult on käed pildil ja jutt käib ikkagi siia läbi sõrmeotste. Ning ma olengi no niiiii tavaline mina kui üldse olla saab.. selline keskmine Eesti naine.. või kelle jaoks alla siis alla ka noh. Enda jaoks olen ma seal piiri peal.. hommikuti kõigun allapoole, päeval ehk natuke üle ja õhtul unisena ja sassis peaga jälle sinna keskele tagasi, et hommikuks alla jõuda. Ja ma olen endaga rahul.. sellele küsimusele vastan ma ka mida lugesin kusagilt jagatud postituse alt. KUID, missugune sa ise välja näed kui ma palun sul endast kohe klõps teha? Ja.. no üldiselt on mul siiski juuksed kinni.. täna joppas, et lahti olid. XD

No kuna me elame korteris, laps läheb lasteaeda ja ise hakkame tööl käima, siis jääb koer kohe mängust välja. Pealegi ei ole meie pere ka vaimustuses väikestest koertest, nad küll on uksekella eest, aga samas tunduvad otstarbetud kui nunnumeeter välja jätta. Pealegi ei ole meie laps ka koerast nii vaimustuses, sest siin ja seal on kuri koer ja üldiselt oleme me teda muudkui hoiatanud ja käskinud eemale hoida. Kass on lapsele meelepärane, aga issi ei ole vaimustuses kassist, sest talle meeldib ematavaline. Ise kaalusime me tuhkrut võtta- intelligentne loom, ei kraabi, käib potil, aga paneb õues plagama. Miks pidada looma kes võib ära joosta? Kuigi meie südamed ikka tuhkru poole tuksuvad, siis iseloomuomadused on ka natuke hirmutavad... nt hammustamine. No ennast ei häiri need väikesed teravad hambad, sest iga loom hammustab ka mängu hoos, kes tugevamalt, kes nõrgemalt. Aga tunne on, et keegi peab olema, sest kodu ilma loomata on lihtsalt seinad ja lagi. Muidugi on meil juba rotid

Mitte, et mul varem pere poleks olnud, aga eks iga laps on kuulnud lauset: Minu kodus on minu reeglid. No jah nüüd on meil meie kodu. Ma olen ülimalt rahul, mis sest, et niiii palju on veel teha ja puudu, aga samas on kõik oluline olemas. No ja interneti sain ka nüüd lõpuks. :D  Täna sai jälle koristatud ja natuke värvitud, esimest korda endale süüa tehtud ja esimene lõunauni lapsel oma kodus. Ja kuigi me elame nagu sead.. minu mõistes hetkel.. sest riided on alles kottides ja mul polnud oma muki-laki tavaari kusagile istutada, siis häirivad need pidevalt silma. Täna sai juba ahju käetud, et niiskus välja saada, tõin piparmünti tuppa, see annab hea lõhna. Peaks vist külmikusse ka apelsini koored panema, sest kusagilt lugesin, et see pidi lõhna neutraalseks muutma.. ja no kuigi ma seda uut külmikut küürisin, siis on tal ikka see uue asja lõhn. Mees tegi ka juba tööpinna ja köögikapide põhja ja minu väikese pingikese duširuumi, et naisuke saaks mugavalt jalgu raseerida ja last va

Nii õnnelik päev.. läksime emaga Rakvere.. tema lamamistoole vatama, mina töötukassasse. Siis tegime lapse tuju heaks ja viisin ta põhjakeskuse mängutuppa. Ta natis täiel rinnal seda lustimaad ja kui keegi soovitust tahab, siis mina annan selle igal juhul. Olen ka varem seda kohta kiitnud ja seni kuni midagi ei juhtu, seni kiidan edasi. Vanemate juurde jõudes ootas mind ees mees kes oli juba voodid kokku pannud ja ära viinud. Mina siis sain riided kokku panna ja needki sai autole pandud. Lõpuks olime me omas kodus, oma asjade keskel, minu imekaunis köök mind ootamas. Mees natuke veel askeldas, et köögis vool oleks ja pani dušširuumi riiulid üles. Markus oli juba vanavanemate juures veidi haiglane ja hingas raskelt. Magama jäi ta kodus ilusti, aga millega oli mure? Mure tekkis siis kui ise ka voodisse pugesime, laps vähkres ja ei leidnud õiget asendit, hingas kahinaga ja nuuksus vaikselt. Ühel hetkel kargas ta püsti, suu ammuli, õhku ei saanud, siis tuli okse, hingamine tuli küll tag

Vahel ma tunnen, et olen nagu kõndiv ruupor ja, et kõik naabrid vaatavad mind nagu närvihaiget, sest peale hääle tõstmise ma muud justkui eha ei oska. No ma ise tunnen tegelikult nii ja kujutan ette, et teised tunnevad sama, vb arvavad nad veel hullemini ja on juba lastekaitsele kirja saatnud. Mina ise vast oleks kui ma ema ei oleks. :DPraegu on Markuse kõrvad nagu ma ei tea mille jaoks, vb selleks, et veidigi jooksmisel tuuletakistusena hoogu maha võtta või seepärast, et need lihtsalt kasvasid talle külge ilma kasutusjuhendita. Naera või puruks, sest isegi kui ma näen, et ta sai aru kui ma esimest korda keelasin, siis vaatab ta mulle oma suurte silmadega otsa justkui ˇah, mida sa ütlesid emme?ˇ ja keerab ikka veeklaasi tagurpidi. Või see nõme teema nende jalanõudega.. mina ajan jalad sinna sisse tal ja siis näen, üks papu siin, teine seal, Markus, aga on sokkis liivakastis ja näeb juba nende eemaldamisega vaeva. Üldiselt on tore, et laps ennast karastab, aga kas külma veega mängimi

Kuna ma olen nii õhinas, siis ei oks ma kohe unistustele jalga taha panna, et need sellisel kiirusel ei tormaks, kuid unistamine ei maksa midagi ja no.. kohe kohe täna-homme lubas mees, et me TÕESTI kolime sisse. Täna vaja tal üks tuba mis veel tegemata tühjaks tassida, sest seda me aretame edasi siis kui juba sees elame, kuid praegu on see ehitusjääkide ja tööriistade ladu.. seega vaja kõik välja viia, sest ma saaks vist närvivapustuse kui ta seda minu puhtaks küüritud elamises teha plaaniks. :D No saan ka lõpuks pliidist rääkida mida ma nagu idioot taga ajasin. Pidin selle tellima ja õnneks keeldusin raha enne maksmast kui toode kohal. Lubati neljapäeval kui külmiku ostsime, et järgmine teisipäev on kohal... na nüüd on möödas ka ülejärgmine teisipäev ja sain ülejärgmisel kolmapäeval kätte. Inimesed avaldasid piinlikustunnet ja palusid vabandust, aga allahindlust ei tehtud mida ma sellise ooteaja eest soovinud oleksin. Neil on Rakveres Euronicsis lao tühjendusmüük ja kõik on segami

Vahel on nii lahe kuulata kuidas vanad inimesed oma kogemusi jagavad. Ajast ja arust arusaamad nt lastekasvatuse kohta või kolimise osas. Sama oli siis kui ma rase olin ja ei võinud lapsevoodit enne kokku panna kui laps on sündinud. Üleüldse ei võinud enne sündi midagi ette osta, sest see toob halba õnne. Samuti oli minu suur ja ümar kõht kohe kindel viide, et sünnib tüdruk ja see, et mu nahk oli ilus ja puhas samuti. No ja kuna mul polnud imelikke isusi ja iiveldamist, siis kõik viitas ikka sellele, et on tüdruk, sest poistega sööd end vaalaks jne.  Ah no käekotti ei tohtinud ma põrandale panna, sest raha läheb välja ja leib peab olema alati õiget pidi, sest muidu tuleb nälg maija. Ja kui ma abielluma pean, siis tänapäeva abielusõrmused on kurjast, sest   abielusõrmus peab olema sile, mustri ja vääriskivideta. isegi kõige hinnalisema vääriskivi lisamisel kaotavad sõrmused palju oma väest. No ja kui ma kolin, siis k äega ei tohi lauda pühkida, k ui midagi koju maha unustad ja s

Nüüd ma muule ei mõtle kui kaalu langetamisele ja ikka pistsin ma hommikul paar viilu saia nahka. Kuid ma hellitan mõtet, et paari päeva pärast kui oma koju kolime, siis on külmikus valida vaid seda toitu, mis toetab minu soovi. Täna läheb aga trenni vihumiseks, millise? ma arvan, et aeroobse, sest jõutrenn jääb vast tervise tõttu natukeseks ajaks kõrvale. Kuid täna võtan lapse ja lähen jalgrattaga ringile, näitan pojale loodust ja enda kaalule allakäigutreppi. Õnneks olen ma hetkel ilusti olnud kaalulangetamisega sõber ja kaal on minu pattudest hoolimata kas püsinud või alla läinud. Seega... jumal tänatud, et meil kodus ahju veel ei ole, siis ei küpseta ka perele miskit magusat. :D AGA, no praegune -10kg on hea nii silmale kui kehale ja vaimne tervis ka kiidab mind tänu sellele, sest peeglisse on ka üha parem vaadata. Kuigi pean tõdema, et paks on lihtne olla, siis sa ei eita fakti ja samas kui käega lööd, siis tead, mis sind ees ootab. Kuid see ei tähenda kuidagi käega löömist, tr

Tegelikult on mul juba mitu päeva tohutud valud olnud, pikali heita ei saanud ja hingata oli raske. Eile läks aga asi nii hulluks, et kui ma hommikul ärkasin, siis vaarusin ma hädavaevu oma toast välja, õhtal olin veel emalt küsinud, et mida teha ja soovituse kohaselt jäin perearsti vastuvõttu ootama. Paraku perearst oli puhkusel, kuid õnneks tema tütar asendamas ja saatis ka kohe kopsuröntgenisse. Pildid käes, et kõik korras, siis jälle arstile, vereproov ja põletikku ka ei näidanud olevat. Kõige tobedam on olukord, et sul on piinavad valud ja sa ei tea mis neid põhjustab, sest mitte ükski valuvaigisti ei leevendanud mitte grammigi minu valu. Mida ma oma targa peaga võtta oskasin? Paratsetamooli, ibuprofeeni, no-spad.  Kuna olin öösel magada saanud vaid tunni, siis andsin ma endast parima, sättisin patju ja asju, et valu oleks väljakannatatav lamades ja ma saaks magada, kuid kui üles ärkasin, siis arvasin, et tere tore, nii ma siis suren! Kohe jälle ema juurde, et vaata poissi

Külmik ootab alles paki see, et köögi põrand saaks valmis. Täna lähen ma oma musikallile pliidile järgi. Oeh.. induktsiooni pliit, mis küll vajab erilisi potte kuid mis on lapsele ohtu, sest käega katsudes ta kuum ei ole oma välja lülitamise süsteemi abil. No ja meil ju kunagi ka uus õeke või vennake plaanis ja no oeh!! PS.. pliit läheb kuumaks üksnes poti alt, seega hoiab ka energiat kokku. Nüüd unistan ma ahjust, aga see jääb sinna aega kui mees teeb köögimööbli valmis. ;) Ma olen nii õnnelik, sest sain elamise tapeeditud, värvitud, pestud, küüritud. Olen nii rahul ja kuigi alguses ma kahtlesin oma köögitapeedi osas, siis seina pannes ma lausa sulasin.  Mis stiili mu köök tuleb? Ma oleks tahtnud nii väga saladuseks jätta kuni kõik valmis on, aga paraku veniks see teada saamine nii kaugele teil, et ma ei piina. :D Mul tuleb selline vanaaegne köök... mitte tsaariaegne, aga selline, vana maakoduaegne. Pliit on eksitav, see sai siiski tehtud pigem lapse osas, kuid olen õnnelik. A

Viimasel ajal mul veab, sest minu fännid lausa jooksevad Tallinnast mulle komplimente tegema. Tegelikkuses ehk oli vaid läbisõidul, aga pidi välja elama või mis tahes.  Igal juhul olen ma suur pettumus, sest blogi võivad vaid ilusad ja saledad kirjutada, aga mina olen alles teel sinna ja peaksin oma pekid kusagile teisele poole kinnist ust suruma, aga oh õnnetust, ma ei MAHU! Kurb küll, sest ma ei saa neid homseks ega tänaseks maha koorida, kuid ei kavatse ka blogimist lõpetada. Oeh, tasus ikka poest läbi hüpata, aga ilma meigi ja kaltsudesse mähituna nagu ma olin kui korterist värvimast tulin, siis nägin ma tõesti üliseksikas välja. Vb tõesti tekitab pettumuse, aga ma olen siiski nii tänulik, et inimene väidetavalt Tallinnast Säästumarketisse mind otsima tuli, et siis oodata ja öelda kui loll ja paks ma olen, aga ära lehmasi solva! Pealegi pole ma veel paksu lehma kohanud, sest enamus on siiski kondised olnud või lihtsalt oma ideaalkaalus. Kuid vb oligi see varjundiga kompliment

Nagu varem ütlesin, siis ma ei kannata kui lastele midagi halvasti öeldakse! No laps on ju laps ja mõtleb nagu laps. Ikka tuleb tegu ja siis jõuab tagajärg kohale, sest iga väike põnn ajendub oma instinktile maailma avastada. Millest meie tegelased õpivad? Oma vigadest, katsetustest, aistingutest, valust ja rõõmust. Kui laps näeb puud või muud ronimismaterjali, siis tahab ta ennast proovile panna, ja panebki, kui ema ei karju ega keela, siis annab ta endast ka kõik mida suudab, sest laste järjepidevus ja usk endasse on imetlusväärne. Nad proovivad seni kuni oskama hakkavad ja uskuge või ei, nad on andekad! Teema point? Eile käisin lapsega Rakveres mänguväljakul ja üks fuurias ema kargas mulle turja kui nägi kuidas Markus mööda redelit, selle asemel, et trepist minna, liumäele ronis. No nali naljaks, aga ma isegi alguses ei saanud aru kui kuulsin karjuvaid sõnu, et kas ma vaatan ka või? Pime olen või? Mis ema sa selline oled? Laps tuleks käest võtta ja vangi panna sellised! Mu süd

Auhinnaloos No paljud on vaadanud, et misasja ma siis nüüd õige kingin, aga te ise ka ei usu kui head tooted need on! Ma kirjutan oma arvamuse toodetest ka siis siia. Nt Juuksekreemmask on meeletult mõnusa magusa lõhnaga ja tõesti jätab juuksed imepehmeks ja ei tekita raskust nendesse. Kui ma nüüd siin allkorrusel kirjutan, siis ma ei oska öelda palju seal sees on, aga ta on ikka veidi suurem kui poes müüdavate maskide topsid ja no poe lehel on ta 500ml jus siis nii on ka. Kui aus olla, siis on nii raske nii head kraami ära anda, aga olgem ausad, mu lugejad on selle ka auga välja teeninud! Hind poes 15€, vaata SIIT  Shampoon? Suhteliselt neutraalse lõhnaga, seega jääb kenasti maski lõhn sinu juustele. Shampoon puhastab juuksed kõigist jääkidest ja on loodusliku koostise tõttu ja sinu peanaha suhtes hell ega riku juukseid nendesse jääke ja muid aineid jättes. Hind jääb samuti 15€ juurde. Pole päris pisaravaba minu arvates, aga võib kasutada ka lastel, mina Markuse pead olen s

No kuna kolimise ärevus on sees ja tervelt kolm päeva mil hakkab vaikselt kohale jõudma, et me saame oma koju, süda aina puperdab ning käed-jalad värisevad, siis ei suuda ma oodata, et millal mul ema oma jalad alla ajab, kohvi sisse joob, kõhu täis sööb, et saaks tapeetima minna. Ma olen hetkel  nii rahul omadega ja ootust täis, et kuidagi olla ega teha ei oska. Lihtsalt pea on nii segi, et kui keegi uuriks mu nime, siis ma vist püüaks seda trükitähtedes hääldada. :D Praegu ma istun markusega all korrusel ja ootan teiste ärkamist (nagu pind sealsamuses), kuigi ma olen ka varem oma kodus elanud, siis nüüd terve perega ikkagi kusagile kolida on nagu kuidagi nii loomulik ja jäädav. Esimene oma kodu oli Tallinnas kui sinna kolitud sai, jagasime sõbrannaga korterit ja kõik oli ilus tore, kuid nagu ikka, siis püsimatu hing ei suuda ennast kusagile karpi, lähedastest inimestest kaugele eemale toppida. Nüüd tahaks ma vaid, et kõik laabuks, saaks korda, ma saaks oma lahti pakkimata asjad om

Nagu mu lugejad teavad, siis oleme me oma kodu siin üles putitanud. Kuigi alles hiljuti ei olnud mul aimugi millal me sinna ka kolida saame, siis täna on see päev kus ma hõiskan suurest õnnetundest ja taon vastu rinda, et me kolimegi sel nädalal sisse! Täna läheb tapeet seina ja me saame lõpuks enda pinna kus elada. Ma süda tuksub nagu ma ei tea mis asi õnnest, seda tunnet pole juba ammu kogenud kui tead, et lähed koju, paned ukse lukku ja ei pea millegi ega kellegi pärast ega ees aru andma. Ma tulen ja olen ning lähen kui soov on. Ma teen süüa millest tahan ja vaatan mida tahan, laps saab ka teha mida tahab, sest nii me ka korraldame, et ei ole asju mille pärast ta koguaeg peab kuulma sõnu ei tohi, läheb katki, ei võta, ei söö, ei puutu, pole sinu oma! Hurrrrraaaaaa! Mis mind veel õnnelikuks tegi? See et täna saabus meie külmkapp mille eile tellisime . Täpselt see mida soovisin, nii suur nagu soovisin ja nii meie oma kui vähegi olla saab! Uskuge või ei, aga kui kapp tuppa toodi,