Valus segadus.

Mida ma teen preagu? No ütleme nii, et lakun haavu. Isegi kui sa aru saad mis juhtus ja miks juhtus, siis on ikkagi süda see, mis ei lase kohe asjadel vabalt kulgeda.
Nädalavahetuse veetsin ma perega vanemate suvilas, Peipsi kaldal. Ilus nädalavahetus, aga iga õhtu sama jama, peas muutkui mootor töötas ja mõtted ketrasid aega tagasi. Ikka ja jälle käis sama plaat ja unenäod olid ka väljaviskamise jama täis. Seestpoolt hakkas kripeldama, et vb tunneb vanaema ennast sama pahasti. Ja kuna ma teda tean, siis arvatavasti tunnebki, aga ma ka ei suuda veel talle otsa vaadata, et minna ja asi kokku liimida. Seega ma ootan seda kuldset paremat aega mida arvatavasti ei tulegi kui ma seda ise ei loo, aga seni püüan ma ise aru saada mis ikkagi täpsemalt toimus ja kas ma olen pahane või on mul lihtsalt piinlik, et asi nii kaugele minema pidi. Ja kuigi ma arvan, et pigem mängib rolli see viimane osa, siis ei ole ma ka selles päris kindel, sest ma ei mõista kuidas inimesed räägitud ei saa kui neil mure on? Kardavad solvata? Väljaviskamine ei solva? Niipalju siis sellest, et meil oli katus kuni oma kodu valmis saab, paraku meie tempo ei sobinud ja laps oli ka haige. No ja siis minu viga arvata, et lapsel on haigena kodus parem, kuigi oleks võinud ju mõelda, et teised lapsed samuti seal on ja mina justkui haiguse kandikul neile viin.
Igal juhul on see teema mida muuta ei saa ja mille parandajaks on aeg. Markus on siiani segaduses ega saa aru miks tal mänguasju pole ja miks me koju ei lähe. Ikka ja jälle viib ta mind auto juurde ja kui ka kusagile sõidame, siis on näha, et sihtpunkt valmistab lapsele pettumuse. Aga nii väikesel ongi raske neid asju mõista ja ikkagi tuttav ja turvaline keskkkond on temalt samahästi kui röövitud. Seega me kiirustame oma elamise üles vuntsimisega ja teeme elamiskõlblikuks, et vett tuleks, pesta saaks, vetsus käia saaks ja no põrand võiks ka ikka olla. :D Õnneks on magamistuba valmis ja kui akna ka korda saaks, et see puhtaks nühkida, sest eelmised üürnikud arvatavasti suitsetasid aknapeal ja kahe akna vahele on kogunenud nõgu lausa, siis seda ei suuda ma küll välja kannatada. Paraku on neile metallist aknalingid ette jäänud, aga no kuidagi ei raatsi ka uusi aknaid tellima hakata, sest seal korteris on niiiiiii suuured aknad! 


Igal juhul kui oma mööbel sees, mänguasjad, söögitool ja muu Markuse stuff, siis peaks ka laps ennast hästi tundma. Ema ja isa juures ta mul juba vaikselt linnakäraga harjub, aga no seal on raudtee ka lähedal, et eks näis. Tõenäoliselt oleme me varsti oma kodus, oma asjade vahel, oma mõtete ja soovidega ja kõik halb hakkab ununema tasapisi, ning meenuma kõik hea mis oli.



Kommentaarid

  1. Tublid! Pingutage korteri remontimisel, sest kui tapeet, põrand ja sellised asjad valmis, siis ongi nagu päris kodu tunne juba. :) Igasugused mööblitükid saab ajapikku, korraga kõike ei jaksagi osta ja muretseda. Meil on elukaaslasega ka kõik juba enam vähem valmis, ainult pisidetailid on veel puudu ja noh, uus korralik köögimööbel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tänan, endal ka hea tunne valmimist jälgida. Saaks juba koju ja rõõm on piiritu!

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?