Kui tropp on Paide haigla!

Oh... vähe sellest, et endal on nii sitad kogemused selle haiglaga, siis suudab see kaudselt mind siiani närvi ajada. Kuidas suudavad need inimesed sedasi suhtuda. Kui sulle sinu töö ei meeldi, siis mine minema, ära riku teiste tuju ega anna sitta nõu!
Miks ma vihane olen? Minu kallis sõbranna sünnitas hiljuti ja kuna Paide on kehv koht, siis sünnitas ta Tallinnas, nii nagu tegin seda ka mina. Kujutan ette, et ta on sealse sünnitusega rahul, kuid paraku pidi ta koju saades lapsega minema vereproovi andma ja Paide haiglasse, et bilirubiini taset mõõta. Mis seal aga toimus? Kuna veenist võtmine ebaõnnestus mitmel korral, siis laps nuttis- käed sinised, veresooned läbi torgitud. Muidugi selliseid asju juhtub ja sõrmest sellist kogust pigistada oleks ka jabur, aga nemad nähvasid väsinud, värskele emale, et mis lapsel viga on? Ongi vist selline kisakõri.
Mis kuradima suhtumine see selline on? Mis nad on kusagilt kosmosest pärit või? Muidugi ema ehmus, laps tajub ju ka ema emotsioone- kurbust, viha.
Siis nähvati, et silmad ka mädased. Nojah on, aga siis võiks läheneda teisiti mitte muudkui etteheitvalt kaagutada. Mida kuradit oskab värske ema teha? Muidugi tegi ta kiiresti minekut sealt haiglast kui vabaks sai ja kirus end, et ei sõitnud kaugemale, mõnda hoolivamasse keskkonda oma kõige kallima varaga.
Igal juhul kui ta mulle helistas, siis tundsin kuidas veri mulle pähe tuhiseb ja ma tahaks kellegi käsi väänata! Ma mäletan kui ise olin äsja sünnitanud ema ja nii tundlik, mul oli väike inimene ja tundsin suurt vastutust, nõutust, oskamatust, hirmu ja iga sõna tungis terasena läbi südame. Ma ei teadnud mida teha kuigi olin mitmeid raamatuid lugenud, kuid eneseusaldus uuel alal puudus. Arvan, et ka minu sõbrannal on sedasi ja kuigi ma pole veel ei teda ega kallikest näinud, siis minu süda on pidevalt nendega ja ma tahan võimalikult palju toeks olla. Raske on kuulata, et talle täistallaga pähe astuti. Tekitati tunne, et ta on saamatu ja hoolimatu ema kes midagi ei oska ega taipa ja kui ka osa sellest tõsi on, siis ei tohi ilmaski kellegi jalgealust õõnestada.
Keegi ei ole sündinud lapsevanem ega tea peast kõike mis oleks õige ja tark, kuid nähvata ja õiendada? Jälle ma vihastun! Igal juhul neile kes saavad esimest korda emaks... teadke.. oskamatus on täpselt see mida tundma peategi ja see ei ole halb ega vale, vaid nii lihtsalt on. Sa oled uues keskkonnas ja pead oskama ja tegema uusi asju. Keegi sõltub sinust ja vajab iga minut 24-st tunnist. Ning siis tuleb üks väärastunud mõtlemisega inimene ja teeb su maha! Tere tore! Ja siis peaks veel abi tahtma paluda kusagilt?

Hoidke end ja oma väikseid, jumal teab mida ja kus mõni uss sisiseb või pritsib.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?