Meestel on vist mingi taetud tunnetus

Kirjutasin mõned päevad tagasi, et olen stressis ja suhe ka ei ole kuidagi korras. No nagu ikka siis üllatab mees millegagi ja ma tunnen ennast süüdi, et ei hinda seda mis mul on. Kuigi reede oli igav ja ta jõudis hilja ja kokkuleppest, et lähme laupäeval koos Tallinna hüppas ta ka ära, sest tahtis rahus kohvi juua. Õigemini ta ei viitsinud ja ei tahtnud sinna minna, sest Tallinn röövib raha igatepidi ja no.. vahet pole.. mina läksin, sest mul oli vaja minna magnetuuringusse seljaga. Samuti käisin järel ka lapse rattatoolil millega väga rahul oleme. :)
Aga selle tunnetusega on nii, et kui tagasi jõudsin, siis laps oli just tuttu läinud.. see on paras päeva surm, sest kui ta kell 13:00 magama läheb ja 16:00 ärkab, siis ei saa sa ju midagi päevaga tarka teha. Lapsele ka ju seda ei tee, et emme ja issi tahavad kusagile minna ja sina ei maga. Kuid ta ärkas varem ja nii me seadsime ennast Rakvere teele. Mehel vaja uut telefoni ja noh.. see mingi ma ei tea mis, et meie peame kaasas olema kui tema midagi osta tahab. Kuid kuna mina olin skeptiline tema valiku suhtes ja tekitasin ka temas kõhklusi, siis sai ta maruvihaseks. Miks ma alati ta teele kive loobin jne jne jne. Igal juhul päevale päris käega ta ei löönud, aga heas tujus ka ei olnud. Läksime mere äärde, aga siis ajas teda närvi, et koht kuhu ta minna tahtis oli tehaste poolt kinni pandud ja aiad igal-pool ees. Nojah.. lõpuks saime randa kuid siis oli juba pime, laps väsinud, mähe täis ja kõht tühi.. no viimane piisk tema karikasse oli see kui lapse maha pani ja ta kukkus istuli, hakkas nutma, sest tahtis sülle tagasi. Mina aga ehmusin ja küsisin, et kas niimoodi siis visataksegi laps sulest maha. Seepeale pakkis ta lapse autosse ja teel koju ta muudkui tänitas mu kallal. Oeh.. no nagu mida siis kui minul paha tuju on, aga mehe ja naise erinevus on see, et mina hakkasin nutma lõpuks.. seega sai hea pool tundi tönnida kuni jõudsime Rakvere kus ma juba luksuma hakkasin. Tobedalt lapsik, aga sõnad mida ta nii kergelt loopis olid minu südamele liiga rasked kanda.
Oeh.. igal-juhul.. no nii see suhe meil on, sest kui tema ka blogi peaks ja kirjutaks avameelselt nagu mina, siis oleks ma ka hull mutt. ;) Meie tavaline komme on üksteisele okkaid näidata, aga temal puudub kaastunde soon ja ta ei kahetse oma öeldut tavaliselt. Kuid siit siis erinevus.. hetkel kui minu peast käis läbi küsimus, et MIKS ME KOOS OLEME, tema peatas auto ja küsis kas süüa tahan. Ma vastata ei saanud, sest kui suu oleks lahti teinud, siis oleks minu nutt olnud üle parkla kuulda, seega ma kahmasin lapse kaissu ja surusin oma vettinud näe lapse kombesse, et ei näeks tema ega võõrad silmad. Ja siis ta tuli ja kallistas mind.. imelik, sest muidu teda ei häiri minu nutmine. Nii hea oli olla nii... laps meie kahe vahel ja mina nende mõlema käte-vahel. Süüa ma ei tahtnud, sest isu ei olnud..
Järgmisel päeval me grillisime hommikul, jõime õues kohvi ja kuigi ma ärkasin hommikul halva tujuga.. ja tavaliselt viib see teistpidi tülini kus tema on see kes haiget saab, siis suutis ta mu tuju üles tõsta. Oeh.. tegin makaraonisalati ja nii me sõime kõhud täis ja läksime otsima kohta kus kala püüda saaks.. kuid me ei leidnud kohta ja nii me uitasime niisama.. otsides mingit veehoidlat. Kokkuvõttes sõitsime me Jägala juga vaatama kus oli nii palju rahvast koos- ilus ilma+ soe ja nädalavahetus. Kuid me nautisime ikka täiel rinnal. See päev oli imeline, kuigi neid on vaid mõni üksik, siis on nad seda väärt, et need ära oodata.
Ja ma ei kujuta ette enda kõrval lepliku inimest, sest minu iseloom on siiski nii tugev, et lämmataks teised ära. Maanus on aga suurepärane, sest tema isiksus ei jää minu omale alla.. seega kui on kokkupõrge kahe kuulikindla inimese vahel, siis tulemus on mõni üksik kriim. Ma ei karda ja ei muretse hetkel. Ma armastan teda igast väikesest tülist hoolimata, sest tülidest, nutmistest on kõvasti üle meie oskus üksteisega leppida. Armastada seda, mis meil on ja mõista neid kes meil on. Armastusel on tugev jõud inimesi liita, aga ajal on kalduvus kõike lõhkuda ja armid jätta. Meie püüame ajast üle olla ja seda enda kasuks kasutada.
Pealegi on laps õnnelik kui vanemad on õnnelikud ja kui laps on õnnelik, siis pole meil ju põhjust õnnetud olla.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?