Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2015 postitused

Mis mind reaalsusesse tagasi raputab

Kujutis
Sain tänu eelmisele postitusele targemaks. Minu poole pöördusid inimesed kellel sama probleem ja kuigi see ei ole miski mida ma sooviks ei saa ma ka eitada, et kergendav on siiski kuulda, et ma pole ainuke. Mulle soovitati psühhiaatriakliiniku erakorralist vastuvõttu. Sinna ma ka pöördun juhul kui tunnen, et ma võin juba ohtlik olla või kui mees ütleb, et ma peaks minema. Oleme mehega selle nüüd läbi arutanud ja vajadusel pakime me mu peale ja viime sinna. See on päris hirmutav, sest seal pakutakse ravile võttu- minu mõistes pannakse hullumaia. Kuid terveks peab inimene saama ja kui midagi üle ei jää siis oma hirmust kusagil perest eemal viibida tuleb mul üle saada.
Samas kogu see lugu paneb ikka aju tööle küll, et asi on päris hull kui ma seda kaalun, aga tõesti kaalun, sest ma ei tunne ennast ära. Ma pole vägivaldne või hüsteeriline, suudan hoida oma emotsionaalse maailma üpris enda sees, aga külmus paistab välja. Üle huulte tulevad sõnad, mis jätavad mulje minust kui hoolimatust in…

Segadus minu sees

Kujutis
No kuna ma siiani ootan visiiti psühhiaatri juurde, siis olen ma siiani hull mis hull. Mul on pea segi ja meel must. Raske on milleski midagi ilusat leida ja kõige halvem on see, et ka emaduses ei leia ma midagi mida helges valguses näha. Suudan vaid mõelda, et ehk seekord läheb minu kokku lappimine paremini ja ma suudan jälle ennast üles leida. Ma tunnen nii suurt vajadust vabaduse järgi ja selle järgi, et minna ja tulla. Paraku on kõik minu lapse taga kinni ja ma siiski ei lähe ega tule. Kindlasti leidub ka neid emmesi kes muudkui puhkavad lapsest ja vahel ka üksi jätavad, kuid see vb minu viga ongi. Kuna ma väga selge peaga hetkel mõelda ei oska, siis olengi ma nagu mustas augus ja ma ei mõtle nii nagu iga normaalne terve inimene mõtlema peaks. Kui ma peaks mõtlema, et mul on kodus kõige kalleim varandus, siis mina näen temas takistust. Ja takistus ei ole mitte laps vaid minu tunded tema vastu- see, et ma armastan teda. See on vajalik tunne, aga tänu sellele ei suuda ma ka oma elu…

Meestel on vist mingi taetud tunnetus

Kujutis
Kirjutasin mõned päevad tagasi, et olen stressis ja suhe ka ei ole kuidagi korras. No nagu ikka siis üllatab mees millegagi ja ma tunnen ennast süüdi, et ei hinda seda mis mul on. Kuigi reede oli igav ja ta jõudis hilja ja kokkuleppest, et lähme laupäeval koos Tallinna hüppas ta ka ära, sest tahtis rahus kohvi juua. Õigemini ta ei viitsinud ja ei tahtnud sinna minna, sest Tallinn röövib raha igatepidi ja no.. vahet pole.. mina läksin, sest mul oli vaja minna magnetuuringusse seljaga. Samuti käisin järel ka lapse rattatoolil millega väga rahul oleme. :)
Aga selle tunnetusega on nii, et kui tagasi jõudsin, siis laps oli just tuttu läinud.. see on paras päeva surm, sest kui ta kell 13:00 magama läheb ja 16:00 ärkab, siis ei saa sa ju midagi päevaga tarka teha. Lapsele ka ju seda ei tee, et emme ja issi tahavad kusagile minna ja sina ei maga. Kuid ta ärkas varem ja nii me seadsime ennast Rakvere teele. Mehel vaja uut telefoni ja noh.. see mingi ma ei tea mis, et meie peame kaasas olema ku…

Parima loomaomaniku tiitel

Kujutis
Parim koeraomanik? Paljud vaidlevad sellel teemal, et kes siis on parim, tõuaretajad? Mina nii ei arva.. nad aretavad tõu, et saada raha enamik inimesi on raha peal väljas. On ta siis see kes käib iga nädal loomaga tervisekontrollis, paneb talvel paksud riided selga ja koeral on koht söögilauas tema vastas? Vb tõest.. inimeste poolt vaadatuna.
Miks ma järsku sellisel teemal kirjutan? Ma kaotasin täna oma karvase sõbra ja minu hing on katki. Tunnen, et olen jõledam loomaomanik maailmas, sest minu sõber (rott) piinles enne surma valudes ja valuvaigistist ei olnud kasu. Täna kui pidin ta süstile viima otsustas tema aga ise surra. Mees oli kõrval ja lohutas mind, samas noomis ka, et ei tasu võtta nii lühikese elueaga loomi.. isegi elas teine 2,5 aastaseks ja oli üpriski reibas veel mõned päevad enne surma.

Teema juurde naastes, minu silmis on lugupidamist väärt minu naaber. Vanem meesterahvas ja tema koer Baki. Mina olin siis arvatavasti 8 kui see koer sinna tuli, mäletan seda energilist…

Otseülekanne minu vaimsest seisust lapse kõrval

Kujutis
Tere paanika, rahutus ja hirm. Mis minuga toimub, väljas on ju ilus ilma, laps on suurepärane, aga mina olen nagu hunnik masendust, stressi ja meelehärmi. Vaikselt kimbutavad ärevushäired ja emotsioonide kõikumine. Kõigepealt karjun lapse peale, siis haaran kaissu, sest saan oma kõrgest häälest ja lapse silmadest ise ka aru, et jälle olen põlvini sitas. Nii ma siis hoian tal ümbert kinni, justkui püüdes saada tuge sealt kus peaksin ise toeks olema. Markus on väike vapper mees, sest ta kannatab ära kõik emme ebastabiilsed emotsioonid, aga nii ei ole õige. Lapsel peaks olema kindel, turvaline ja eeskujulik lapsevanem, mitte selline hull nagu mina. Ma armastan oma last ja tahan talle head, aga kurat küll... hoopis halba teen!
Muidugi püüan ma heastada kui olen olnud pahur ja eiranud teda, aga ma tunnen, et mind enam pole. Kus on Kristel? Ei tea.. koledalt öeldes ta vist suri sünnitusel ära, nüüd saan püüda vaid abi otsida. Kuid selle hoo sisse saamine, et pöörduda jälle psühhiaatri juurd…

Ma mõistan- ei mõista

Kujutis
Ma mõistan, et aeg parandab haavad, et ühel päeval algab suvi ja et kunagi tuleb jälle palgapäev. Aga ma ei usu, et armid kaovad, suvi tuleb soe ja raha piisavalt palgas oleks. Ma mõistan, et ma teen palju vigu, et pooled asjad mida ma ütlen ja teen on mõttetud, mõistan, et kõike mida ma tahan ma ei saa ja et vahel pean ma leppima lihtsalt. Kuid ma ei usu, et kõik vead oleksid halvad, et mõttetud teod mind õnnelikumaks ei teinud, et ma kunagi kõike ei saa mida tahan, sest ma võin algse kaotusega leppida, aga kunagi ma ikkagi võidan.
Ma mõistan, et sa vajad aega, ruumi, vaikust, mõtlemiseks aega.. Ma mõistan, et kunagi ei ole ainult 1 pool suhtes süüdi, mõistan, et sa olid vihane kui mulle haiget tegid. Ma mõistan, et sa ei ole kaisutaja tüüp ja et sa vihkad kui mul on mingi mure JÄLLE. Ma mõistan, et kallistamine ei ole sinu teema ja et sulle ei meeldi käsi-käes käia. Mõistan, et sa tahad, et oleksin iseseisev, sale, tark ja huvitav. Mõistan, et ma pean olema lapsele hea ema ja sulle…

Suhe pärast lapse sündi

Kujutis
Ma ei hakka nüüd valetama, et oleme mehega üliõnnelikud. Ma ei tea kas tema on, arvatavasti mitte. Kus maal on meie suhe.. ka seda ma ei tea. Ma näen, et tal on mured ja mingil määral stress, aga paraku kui ma uurima hakkan, siis ta taganeb. Vb pole tal endal ka selge mida ta tahab ja see teda hirmutabki. Kuid ma ei püüa ennast talle nüüd pähe muukida.
Ma võin kirjutada enda vaatevinklist. Ma tean, et ma ei ole rahul ja kõige raskem on see, et ma seda meeleheitlikult taga ajan või siis ajasin. Meie suhe mehega hakkas loperdama juba enne rasedust.. midagi nagu oli valesti, aga siis tuli ajateenistus, laps ja nüüd me siis pusime selle kallal. Põhiprobleem on see, et meie soovid on erinevad. Me panustame erinevatesse asjadesse ja kui mina tahaks pesa punuda, siis tema ikka kortsutab kulmu ja unistab majast.
Muidugi läheb süda soojaks ja kõik mured ununevad kui ma näen kuidas ta meie lapsega tegeleb. Ja näha lapse silmis seda issiarmastust, mis on ilusam? Lahe on vaadata kui nad koos to…

Värsketele emmedele

Kujutis
Olen pikalt mõelnud, et mis küsimused mul olid kui laps sündis. Enne ei olnud.. rasedana ei aimanud, et mida laps kaasa toob ja kusjuures tõesti arvasin, et reisime koos perega ringi ja saan sõbrantsidega kohvitada laps rahulikult magamas. Naiivne noor kes ei tea päris emadusest midagi ja on lapsi vaid kaugelt näinud. Nii ilus on vaadata ju kui ema koos lapsega jalutab.. väike käsi suures peos. Milline usaldus ja armastus sellest pildist kiirgab ja kui nunnu! Ja minesta või ära kui isa pargis oma last liumäele tõstab või aitab, kiigule hoogu lükkab.
Paraku pahal päeval emad välja ei tule ja kui tulevad, siis mitte kogenud vaatavad viltu, et kasimatu naine ja vaene laps! Jumal küll kui närviline naine- laps tuleks ära võtta! Mis tal viga on? Vahib juba 5minutit seda titetoitu ega suuda otsustada. Lahe sõbranna, saab tite ja väljas enam ei käi, mis sul sai elu läbi või?
Kõige sellega olen kokku põrganud ja muuga veel, kuid kes tuleb ja aitab? Kõik süüdistavad, et sa ei valmistunud piis…

Maailma enesearmastus ja ülbus

Kujutis
Nii tihti põrkan ma kokku negatiivse suhtumisega ja kuigi mulle on alati korrutatud, et olen ise negatiivne, siis no ma ei tea. Kui abi palutakse ja selle asemel sulle näkku hüpatakse või muret kurdetakse ning siis halvustusi saadakse. Kus on abikäsi, tugi, positiivsus?
Kas sa tõesti ei teadnud, et kõik ei ole sinuga ühte nägu? Kusagil on keegi kes kasutab kirjutamiseks hoopiski teist kätt.. ja muide.. on neidki kellel käsi ei ole, aga vinguvad vähem kui sina! Küll on üks ja teine pind silmas ja muudkui näed vigu mida laita! Kus on jätk- tule ja aita?? Miks on nii raske oma suurest ninast kaugemale vaadata? Proovi ennast kõrvalt näha, saad isegi aru, et kui sa iseennast ei tunneks, siis loobiksid ta kividega surnuks! Masendav? On küll.
No põhiteema tuleb nii mõnestki beebiemmede gruppidest, lemmikute gruppidest. Kui julged küsida, et kuidas lutist võõrutada, siis sada nägu küsib, et kas sul ikka veel imeb seda või?? Omg! Minu laps ei saa seda juba ...-! Või küsid milline loomaarst olek…