Minu ˇeileˇ sündinud poja on nüüd juba 1 aastane! Jõulud ja lasteaed.

Nüüd juba natuke rohkem kui aasta tagasi olin ma haiglas, et saada tuttavaks inimesega kes mu maailma muutis. Poolteist aastat tagasi sain ma teada, et olen juba 3 kuud rase ja olin suure dilemma ees. Nüüd istub ta minu kõrval, vaatab, mida ma siia kirjutan. Me tähistasime tema elu esimest päris sünnipäeva ja ma olen tõesti õnnelik.
Selline tunne, et iga hommik tõuseb päike tänu temale ja suve soojuse toob tema naeratus. Ma olen õnnelik emme. Iga päevaga see tunne kasvab ja paisub. Nüüd kui ta kõndima hakkas olin ma ääretult rõõmus. Minu väike armas poja on suureks saamas ja ma jumaldan teda. Õhtuti kui ta mind enda kaissu võtab, haarates kinni minu kaelast ja jäädes sedasi magama on mul selline tunne, et süda lähem armastusest lõhki. Hommikuti tuleb ta minu kaissu ja ootab seda, et emme üles tõuseks, muidugi ma veel nihelen siis linade vahel ja surun pead patja, aga tema väikesed käed ja ˇämme- ÄMMMMEE!ˇ ajavad siiki mind voodist välja.
Nüüd ma tean kui hea tunne on kaks kätt ümber kaela. Tean, mis on lõputu armastus ja näen kuidas see väljendub. Muidugi olen ma vahepeal väsinud ja tüdinenunud kodusest elust, aga siis mõistan kui kiirelt see aeg käest kaob ja alustan taas nautimist. Ma olen õppinud kallistama ilma põhjuseta, lihtsalt selle pärast, et ma tahan või teeb poja lihtsalt midagi niii armast- topib varvast suhu kui istudes telekat vaatab. Mind ajab naema kui ta oma unega võitleb ja püüab vägisi edasi mängida, mis sest, et silmad kinni on vajumas.
Ma jumaldan isegi seda kui ta pahandust teeb.. lihtsalt seepärast, et tähelepanu saada. Muidu mängib ta kenast, üldiselt omaette, aga kui tal siis emme vajadus tuleb on see südant soojendav. Uskumatu, et ma ennast emana ette ei kujutanud ja lapsi ei tahtnud. Ma olen nii tänulik, et see väike hing meid välja valis.
Täna on imeilus ilm, peagi on jõulud ja ta saab seda nautida. Eelmised jõulud möödusid gaasivaludes vääneldes ja röökides. Nüüd saab ta kahel jalal jõuludele vastu minna ja oma kingid ise lahti rebida. Tundub, et ka minul tulevad jõulud, mida pole olnud juba ajast, mil ma ise väike olin ja kingiõhinas jõuluõhtut ootasin. Nüüd ootan ma seda oma pisikesega koos. :)
Muidugi vaevab minu pead see, et mida talle kinkida ja mida kinkida oma elukaaslasele. Tundub justkui kõik oleks lapsel olemas ja midagi soovida ei oska. Pole näha ka, et ta millestki puudust tunneks. Seega väike segadus mul, aga noh, küll toime tuleb.. kink ju peab olemas olema. ;)
Mehe osas on mul nii palju valikuid. Ei taha kirjutada ka neist, aga loodan, et ta jääb igati rahule sellega, mis ta saab. Kuidas saakski mitte jääda. :D Jõuludel võid sa saada villase soki, aga ikka oled õnnelik. Asi ei olegi kingis vaid inimestes ja kingi mõttes.

Magada Markus veel öösiti ei taha ja süüa ta korralikult ei oska. Mitte, et ma tahaks, et ta kahvel käes laua taga sööks, aga ta ei taha üldse peale pudelipiima midagi. Peagi on meil toitumisspetsialist ja loodame, et asi paraneb.
Pole olnud kaua aega, et siia midagi kirjutada kuna kogu aeg on midagi teha. Üle pika aja oleme mehega kahekesi koos aega veetnud ja see on tõesti suurepärane. Olen suutnud last kellegi hoolde jätta, et lihtsalt mehega välja minna. Minujaoks on see midagi suurt ja kuna Markus sellega rahul, siis tean, et võin taas vanemate või ämma abi paluda, et suhtesse funki lisada.

Kuna läheneb ka aeg, mil poja peaks lasteaeda minema, siis olen ma pead sellega ka vaevanud ja no sõimerühm on küll üks asi mida ma oma pojale ei soovi. Seega püüan ma midagi välja mõelda, et saada seda aega venitada ja saata ta sinna siis kui ta selleks valmis on. Muidu olen ma lasteaia usku, aga sõimerühm ei ole minu arvates arendav vaid piinav. Arendavaks muutub see siis kui ta väikelaste rühma saab ja ise mängima ning õppima hakkab.
Muidugi harjutab lasteaed last ka teiste lastega koos olema ja on ettevalmistus kooliks ning see on vägagi oluline. Ka mina olen lasteaias käinud ja ka elukaaslane on mul seda teinud ning oleme koos lasteaia usku, kuid mõlemad soovime oodata ja mitte saata sinna 1,5 aastast last, kes ei oska veel teistega arvestada ja vajab veel pigem oma ema.
oli, siis saab seda korrata.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?