Kiindumus- käed, mis sind kallistavad ka siis, kui sul on halb tuju (beebikas)

Meedias levis hiljuti video kus välismaal elav naine voodis halastamatult oma last peksis. Vastikuks ei muutnud seda kõike mitte see, et ema oli debiilik, vaid see, et laps järjepidevalt ema poole roomas, lõpuks lohistas. Kõik räägivad emaarmastusest, aga siiras armastus tuleb sellest väikesest kodanikust, kelle sa siia ilma tood. Pisikesed silmad, mis otsivad kõikide nägude seast välja just nimelt ema näo ja käed, mis kallistavad ema kaela kõige hellemalt.
Kui sa ärkad ja sulle vaatavad otsa lõputult armastust täis silmad, siis teeb uni lausa haiget, sest tõmme on ikka beebi poole. Nii pisikesed hetked mida me ei märka, näiteks see kui ta saab kätte millegi milleni ta pidi küünitama pikalt, siis otsib ta ema pilku, mitte selleks, et näidata- ma teen mida ei tohi, vaid hoopis sepärast, et jagada oma rõõmu ja näha ema silmis uhkust.
Kui minu poja eile oma esimesed kindlad sammud astus iseseisvalt, siis olin ma õnnejoovastuses! Rõõm oli nii suur, et pisarad tikkusid lausa silma. Ma kallistasin ja musitasin oma väikest kangelast ja muidugi proovisime me siis aina uuesti ja uuesti.
Ma mäletan tema esimesi liigutusi ussikesena, et edasi liikuda ja esimest ümber keeramist, hetke mil ta suutis ise end istuli ajada ja hetke kui ta püsti end ajas. Ja sedasi ta mul kasvab, kiirelt ja hirmutavalt. Tema beebilik siirus ja pahatahtmatus jäävad seljataha ja temast saab laps. Ometi üks armas ja kallis laps, aga ikka igatsen ma kõike eenevat ka.
Selle väikese inimese armastus annab mulle igasse päeva jõudu. Kui ma ärkan mõnel hommikul halvas tujus ja tema mulle vastu naeratab, siis tungivad päikesekiired ka läbi tormipilvede ja ma tunnen, et enam rohkem armastada ei ole võimalik. Olen vallutatud iga tema liigutuse, pilgu ja puudutuse poolt. See on inimene kes on ja jääb minu kõrvale. Kuigi kõik oleneb kasvatusest, siis mul on sellesse usku. Mitte, et ma arvaks, et ta oma pere ei loo ja elab igavesti minuga, aga tean, et ta ei unusta mind kunagi ja väike koht tema südames jääb alatiseks mulle. Seepärast ma naudingi aega, mil kogu tema süda ja hing on emmele pühendatud- oodates toetust, armastust ja mõistmist.
Päris alguses ma ei saanud aru, kui lapse sain, et mis toimub ja mis pöörisesse ma nüüd hüppasin, aga nüüd ma näen, et kõik see on väärt rohkem kui ma kunagi arvata oleks osanud ja minu ema süda laulab õnnest.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?