Ulata abikäsi ka siis, kui sa abivajajat ei näe (ajendatuna väikese Emily loost)

Pisikese Emily lugu on kõigile nii südamesse läinud, ka meie perele. Mõtlen Emilyle kui ka ta perele igapäevaselt. Meie laual põleb küünal, hoides sooja valgust, et näidata hoolivust ja siirast usku.
Kuid Emily läheb meile hinge just seepärast, et teema on suure kella küljes- me teame tema lugu. Muidugi ei saa me aidata juhul kui ei tea, aga saame aidata ka nii, et ei näe- annetame haiglale, saadame pakke, ka jõulukaart võib kellegi tuju paremaks muuta. Haiglates on palju lapsi kes on seal kas haiguse või õnnetuse tagajärjel. Väärkoheldud lapsed kes on usu kaodanud, lapsed kelle karm minevik kummitab ja usk, et on ka häid inimesi on kustumas.



Kui ma kirjutan nii..
Haiglas lebab pisike keha..  kõigest 60cm pikkune. Vaprust täis rind, mis üles-alla liigub, et hoida keha elus. Pisikesed silmad on suletud, kaisukaru lebamas kõrval. Arstid käivad pidevalt kontrollimas monitore ja kohendamas voolikuid. Keegi kummardab voodi kohale ja suudleb pisikest laupa, keegi, kes hoiab väikest kätt oma peos ja ootab, et väiksed sõrmed tema näpu ümber kaarduks.
Sellel inimesel seal voodi kõrval pole raha. Vb mängib see raha rolli selles, kui kaua see rind üles-alla liigub.. vb need kord avatud silmad jäävad nüüd suletuks igavseks. Need väikesed käed ei kaardu selle inimese kaela ümber, kes on nädalaid ta voodi kõrval olnud.
..siis läheb see korda. Miks? Sest me loeme ja hakkame kaasa elama, sellest loost saab osa meist ja me tunneme seda südames, vaadates oma väiest last. Aga see laps sureb.. sest keegi ei tea, et ta abi vajab.

Kas te teate kui palju on pisikesi lapsi lastekodues? Teate mida tähendab seal olemine? Ootamine, et keegi tuleks, aga sa isegi ei tea keda sa ootad. Lootus, et keegi hoolib, aga sa ei tea miks ta peaks. Silmad, mis jälgivad läbi klaasi kuidas mõni laps oma ema ja isa käekõrval jalutab.. kuidas mõni isa lapse sülle haarab ja keerutab. Naer, kallistused, õrnus, kilked- asjad mida need lapsed ei tunne, aga nähes saavad aru, et igatsevad seda. Nad kiinduvad lastekodu töötajatesse, aga siis too kolib, lahkub, leiab uue töö. Mis tunded jäävad maha sinna majja kus on juba niigi hüljatud lapsed, kes taaskord saavad hülgamist tunda.

Või teate seda koera kes uitab seal selle ´´mis ta oligi´´ maanteel? See kutsa pandi sinna umbes 27h tagasi maha, ta jooksis terve tunni, et jõuda autole järele, aga ei jõudnud. Tagatuled kadusid silmist ja tuuleiil viis lõhna. Nüüd ta otsib.. otsib neid kes ta maha jätsid. Inimesed kes tüdinesid ja nüüd juba kodus koos telerit vaatavad ei mõtle ta peale enam, tema nende peale küll. Mõni loomapüüdja saab ta kätte ja toimetab varjupaika kus ta puuri pannakse. Inimesed jalutavad seal ja valivad koeri, aga teda ei taha keegi, tema saatuseks on uinutav süst. Viimane nukker pilk ja viimane niutsatus peremehe suunas keda ta siiani armastab.

Sedasi läheb meile korda eksole? Läheb tõesti.
Tegelikult me saame aidata, aga vb me ei tea seda. Loodan, et see jõuab teieni inimesed!

Tallinn-
http://www.toetusfond.ee/content/Kuidassaadaidata
Siis on ka karvased sõbrad kes vajavad abi-
http://www.help.ee/sa-tallinna-lastehaigla-toetusfond/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tasuta nänni ja natuke raha!

Armastuskiri

Paljalt pesus koos lapsega, kui kaua? Ka siis kui täiskasvanud ollakse?